Kohtla-Järve linna ametlik veebileht
Eesti keeles По-русски

Dokumendid

20.01.2015

Kuidas vähendada koolis õpilaste uimastitarvitamist ja kuidas lahendada uimastitega seotud juhtumeid?

2014. kevadel viis Tervise Arengu Instituut läbi paar fookusgruppi, uurimaks 12–17-aastaste noorte hoiakuid alkoholi suhtes ja millistes olukordades nad alkoholiga kokku puutuvad. Ühe teemavaldkonnana uuriti ka alkoholiga kokkupuudet koolis. Kõik fookusgruppides osalenud noored tõid välja, et alkoholi tarvitamine koolis ja kooliüritustel on levinud.

Kokku võttis selle üks noor järgmiselt: „Ma arvan, et ainukesed koolid kus seda toimunud ei ole, on siis vist need algkoolid. Juba edasi põhikoolid ja gümnaasiumid – seal on raudselt nagu sellist asja." Õpilased tõid välja erinevaid olukordi, kus alkoholi on kooliruumides tarvitatud: „isegi tundide ajal jood...", teised õpilased kirjeldasid: „meil on vahetundidel ka..." ning: „meil on ekskursioonil pigem". Õpilased ise toovad välja, et koolis on õpetajatel alkoholiga seotud olukordadele reageerida ja neid märgata keeruline: „neid jooke on nii lihtne peita, et põhimõtteliselt kes see sul keelab võtta lonksu niiöelda siis sellest kellukesest tunni ajal...". Õpetajatel on keeruline ka uimastiprobleemiga koolis tegeleda: „lihtsalt nad ei teegi sellest välja, sest et... mida nad teha nagu saavad..."

Samas tõid fookusgruppides osalenud noored välja, et nende arvates ei sobi uimastid koolikeskkonda: „minuarust see on täiesti absurd... Et noh kool ja alkohol, see ei käi hästi kokku". Alkoholi tarvitamist klassiõhtutel pidas sobimatuks enamik fookusgruppides osalenud noortest. Kuigi noored aktsepteerivad eakaaslaste alkoholitarvitamist, on nende arvates sama normaalne ja tavapärane ka alkoholi mittetarvitamine. Kõik noored omasid sõpru, kes on otsustanud alkoholi mitte tarvitada ning uurides, kuidas neisse sõpradesse suhtutakse, vastati: „tugevad inimesed" ning „pigem paremini just, et midagi halba nendes ei näegi". Võib järeldada, et kuigi alkohol ja muud uimastid on koolikeskkonnas (ja noorte elukeskkonnas) levinud, ei tarvita neid kõik noored ning uimasteid mittetarvitavad noored on eakaaslaste seas austatud ja väärtustatud.

Ka kooliõpetajate hinnangul on uimastid koolis suureks probleemiks. Riskikäitumise teadlikkuse uuringu (Politsei- ja Piirivalveamet 2014) andmetel peab tubakatoodete tarvitamist koolis väga või pigem suureks probleemiks 52% õpetajatest. Alkoholi joomist näeb suure probleemina 28% ning 27% on seejuures ise märganud või kahtlustanud koolis alkoholi omamist, tarvitamist või selle mõju all viibimist. Narkootikume peab enda koolis väga või pigem suureks mureks 6% ning antud aine omamist või tarvitamist on näinud või kahtlustanud 9% klassijuhatajatest.

Kas õpetajad aga oskavad uimastitega seotud olukordadega toime tulla ja neid ennetada? Riskikäitumise teadlikkuse uuringu (Politsei- ja Piirivalveamet 2014) andmetel ei ole klassijuhatajate teadmised enda õigustest keelatud ainetega tegelemisel kõrgel tasemel. 56% ei ole kursis, et õpetajal on õigus mõne keelatud aine koolis kaasas olemise kahtluse korral lasta õpilasel avada oma kott või kapp ning ligi 40% ei tea, et õpetajal on õigus koolis avastamise korral õpilase käest erinevad sõltuvusained ära (ehk hoiule) võtta. Enamik (üle 60%) õpetajaid peab ka ise enda teadmisi, oskusi ja võimalusi narkootikumidega seotud juhtumitega tegelemiseks pigem või väga halvaks.

Käesolevast õppeaastast on koolidel võimalik uimastiennetuseks ja uimastitega seotud juhtumite lahendamiseks koolis kasutada abistavat juhendmaterjali (www.terviseinfo.ee/uimastiennetus-koolidele). Materjal annab ülevaate nii uimastiennetuse üldpõhimõtetest kui uimastiennetuse korraldamisest, elluviimisest ja uimastitega seotud juhtumite lahendamisest koolist. Materjali juures on mitmed praktilised lisad, mida kool saab kasutada oma olukorra hindamiseks ja tegevuste planeerimiseks (näiteks hetkeolukorra hindamisjuhend, näitlik tegevuskava, koostööpartnerite kaardistamise nimekiri jne). Juhendmaterjali väljatöötamisse on panustanud erinevate valdkondade spetsialistid, sh sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonna eksperdid, koolide esindajad, politsei jne. Eesti noored alustavad uimastite tarvitamist võrreldes teiste Euroopa riikide noortega oluliselt varem. Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuringute põhjal on kokku pandud ülevaatlik statistika noorte uimastitarvitamise kohta, mille leiab http://www.terviseinfo.ee/uimastiennetus-koolidele/statistika. See on haridustöötajatele abiks, et saada ülevaade noorte alkoholi, tubakatoodete (sh suitsuvabade tubakatoodete), energiajookide ja narkootikumide proovimise- ja tarvitamise näitajatest ning viimaste aastaste trendidest Eestis.

Uimastiennetus koolis hõlmab endas mitmekülgset järjepidevat tööd nii õpilaste kui ka kooli personali, vanemate ja kogukonnaga. Tervise Arengu Instituut toetab koolide uimastiennetustööd järgmiste tegevuste kaudu: • Suitsetamisvastane ennetusprogramm „Suitsuprii klass", millest võivad osa võtta 4.–12. klasside õpilased koos klassijuhatajaga. Programmi eesmärgiks on ennetada ja edasi lükata suitsetamise ning suitsuvabade tubakatoodete tarvitamise alustamist laste ja noorte seas ning motiveerida tubakat tarvitavaid õpilasi sellest loobuma. 2014/2015. õppeaastal algab „Suitsuprii klassi" konkurss 6. oktoobril 2014 ja kestab kuni 6. aprillini 2015.
• Lastevanematele suunatud alkoholiennetusprogramm „Efekt", mida viiakse käesoleval õppeaastal läbi 34 kooli 7. klasside õpilaste vanemate seas. Programmi põhieesmärk on edasi lükata esmakordselt alkoholi tarvitamise vanust ja vähendada noorte alkoholitarvitamist. Programm annab lastevanematele nii teadmisi alkoholi toimest ja kahjudest kui tugevdab oskusi lapsega suhtlemisel ja reeglite seadmisel.
• Õppefilm „Mõtteaine", mis toetab uimastiennetuse läbiviimist riikliku õppekava raames. Film aitab eluliste näidete varal õpetajatel käsitleda illegaalsete uimastite proovimise ja tarvitamisega seotud olukordi. Filmi, juhendmaterjali õpetajale ja infomaterjali õpilasele leiab http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-ennetamine/oppefilm-motteaine-.
• Käitumisoskuste mängu (PAX Good Behavior Game) piloteerimine Eestis koostöös sihtasutusega Kiusamise Vastu Siseministeeriumi rahastamisel. Käitumisoskuste mängu hakkavad 2014/2015. õppeaastal rakendama 20 kooli esimeste klasside õpetajad. Käitumisoskuste mängu puhul on tegu ühe maailmas tunnustatuima universaalse ennetusmeetmena väga mitmete erinevate riskide ennetamiseks haridusasutuses (koolist väljalangemine, õpimotivatsiooni langus, käitumuslikud probleemid, uimastiprobleemid).
• Uimastiennetuse kohta saab lisainfot Tervise Arengu Instituudi veebilehtedelt www.terviseinfo.ee, www.narko.ee ja www.alkoinfo.ee.

Kuidas saab kool paremini ära hoida noorte uimastitarvitamist ja tõhusamalt panustada uimastiennetusse? Kuidas lapsi ette valmistada enda põhimõtteid, tervist ja heaolu kaitsvaid otsuseid langetama, kaaslaste survega toime tulema, riske hindama? Kool saab luua lastele toetava ja turvalise keskkonna, kus on paigas, mis on keelatud ja mis lubatud. Kool saab valmistada noori ette uimastitega seotud olukordades toime tulema läbi sotsiaalsete oskuste arendamise. Kool saab kujundada noorte väärtushinnanguid ning õpetada lapsi oma tervise ja heaolu eest seisma. Kool saab kaasata ennetustöösse lastevanemad ning kohalikud asutused ja spetsialistid. Uimastiennetus on aega, koostööd ja järjepidevust nõudev protsess nagu koolikeskkonna arendamine üldse, aga sellesse tasub panustada, kuna kasusaajaid on oluliselt enam, kui ainult õpilased.

Karin Streimann ja Tiia Pertel,
Tervise Arengu Instituut


20.01.2015

Valmis kodulehekülg „ Kool kiusamisest vabaks“
(www.terviseinfo.ee)

Lasteombudsmani eestvedamisel valmis kodulehekülg „Kool kiusamisest vabaks", kust leiab praktilisi soovitusi kiusamise ennetamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks.

Õiguskantsleri nõuniku Kristi Paroni sõnul nõuab kiusamise ennetamine meie kõigi panust. „Kiusamine on Eesti koolides tõsine probleem ja sellega tuleb süstemaatiliselt tegeleda ning sealjuures tasuks meeles pidada, et tulemuslik kiusamise ennetamine nõuab panust meilt kõigilt. Koostööd peavad tegema kool ja lapsevanem ning vähem tähtis ei ole ka ühiskonna roll hoiakute kujundajana," ütles Kristi Paron. Ta toonitas, et kiusamine saab toimuda ainult siis, kui pealtvaatajad – nii lapsed kui täiskasvanud – selle otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri.

Lasteombudsmani veebilehel „Kool kiusamisest vabaks" selgitatakse, et mis on kiusamine ja mida selle vastu teha, ühtlasi jagatakse suuniseid turvalisema koolikeskkonna loomiseks. Eraldi näpunäited on veebilehel välja toodud nii õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele, lapsevanematele kui ka tugispetsialistidele. Sealjuures on näiteks juhised nii neile õpilastele, keda kiusatakse, kui ka neile, kes on ise kiusajateks. Õpetajad aga leiavad kodulehelt näpunäiteid selle kohta, mida teha kiusamise ennetamiseks, kuidas luua klassis positiivset õhkkonda ja kuidas kiusamisjuhtumeid lahendada. Praktilisi suuniseid on ka lapsevanematele, näiteks selgitatakse, et kuidas aru saada, et kas last kiusatakse või on ta ise teiste kiusajaks ning mida nendes olukordades ette võtta.

„Kool kiusamisest vabaks" lehelt leiab veel viiteid erinevatele kiusamisvastastele programmidele ja teemalehtedele ning välja on toodud ka kasuliku kirjanduse loetelu. Koduleht on kättesaadav eesti ja vene keeles ning see on kohanduv nutitelefonidega.

Tutvu ka lasteombudsmani ja erialaspetsialistide koostöös valminud praktilise nõustamisvoldiku "Kool kiusamisest vabaks" veebiversiooniga.

Autorid:
Triin Kahre – lõpetanud kasvatusteaduste ja psühholoogia eriala, spetsialiseerunud koolipsühholoogiale ning töötanud antud valdkonnas ligi 10 aastat. Hetkel koolipsühholoogina ametis Tallinna Euroopa Koolis. Juba mõned aastad juhib Eesti Koolipsühholoogide Ühingu tegevust. Lisaks töötab perenõustajana Perekeskuses Sina ja Mina, mis pakub vanematele ja õpetajatele koolitusprogramme ning peredele pereteraapiat. Ly Kasvandik – lõpetanud kasvatusteaduste eriala ja viimased 10 aastat töötanud lapsevanemate koolitajana, õpetab vanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele peresuhetes ja lastekasvatuses vajalikke oskusi. Kuulub SA Kiusamise Vastu nõukogusse ja juhib Perekeskust Sina ja Mina.

Jürgen Rakaselg – hariduselt eripedagoog, töötanud kriminaalhoolduses ja vanglas enam kui 10 aastat, täna annab Haridus- ja Teadusministeeriumile nõu kooliturvalisuse ja riigi erikoolide osas. Õpetab meedikutele, sotsiaalvaldkonna ja koolide töötajatele toimetulekut füüsilise agressiooniga.

Kristiina Treial – hariduselt psühholoog, töötanud palju aastaid koolipsühholoogina toetades õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid nende muredes. Viimased 7 aastat on töötanud õpetaja koolituse õppejõuna Tartu Ülikoolis. SA Kiusamise Vastu üks asutajaliikmeid ja nõukogu esimees.

Sotsiaalteenistus
Alaealiste komisjon