Lõkke tegemisest
Kevade saabudes seoses koristustöödega tekib inimestel alati jäätmeid, millest soovitakse vabaneda ning tihtipeale leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud kraam lõkkesse visata, kuigi sellega kaasnevad suured riskid.
Keskkonnakaitseliselt on aktsepteeritav vaid okste, töötlemata puidu, kiletamata paberi ja papi põletamine, mille põletamisel tuleb silmas pidada kõiki ohutusnõudeid.
Lõkke tegemise nõuded on toodud tuleohutuse seaduses ja siseministri 03.07.2021 määruses nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded", milliste kohaselt:
- Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt, et oleks takistatud tule levik;
- Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele;
- Lõkkekoht tehakse selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele;
- Lõkkekoht peab asuma hoonest ja muust põlevmaterjalist vähemalt kaheksa meetri kaugusel.
- Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve.
- Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend, nagu anum veega või tulekustuti. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.
- Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.
Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud saasteained, mis langevad maapinnale ja imbuvad sademetega põhjavette. Nii võivad need sattuda inimorganismi ja kahjustada inimeste tervist.
Keskkonnaministeeriumi loodud kodulehele www.lõke.ee on koondatud info, miks ei tohi jäätmeid lõkkes põletada.
Seega keskkonna ja inimeste tervise huvides tasub põletamise asemel võimalikult palju jäätmeid sorteerida ning viia taaskasutusse pakendikonteinerite ja jäätmejaama kaudu.