8.04.21

Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoone aadressil Keskallee 19 jääb avatuks esmaspäevast neljapäevani kell 08.00-17.00. Reedeti on maja elanikele dokumnentide esitamiseks avatud.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse teenistujate vastuvõtt alates 18. maist 2020. a

Kohtla-Järve Linnavalitsuses toimub elanike vastuvõtt ainult eelregistreerimisega telefoni või e-posti teel.
Linnapea Ljudmila  Jantšenko ja abilinnapea Deniss Veršinini vastuvõtule registreerimiseks palume eelnevalt helistada 337 8500.
Tasuta õigusnõustamise registreerimiseks palume helistada 337 8500.
Rahvastikuregistri vastuvõtule võib registreerida tel 337 8610.

Teiste teenistujate kontaktandmed on kätte saadavad Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel. Teenistujad on kättesaadavad telefoni ja e-posti teel.

Vastuvõtule on lubatud erandkorras ainult neid isikud kes on end eelnevalt vastuvõtule registreerinud.  

LP. VASTSÜNDINU LAPSEVANEM!

Suveniir-kingituste väljaandmine lastele, kes on sündinud 2020. a. toimub aadressil Keskallee 19 (linnavalitsuse hoone) tööpäeviti E-N kella 08.00-17.00 (välja arvatud reede).
 

 

« Tagasi

Muutusid alkoholitarvitamise riskipiirid täiskasvanutele

Alkohol ei ole tavaline toidukaup, vaid sotsiaalselt aktsepteeritud uimasti. Alkoholi enneolematult lai valik ja lihtne kättesaadavus on normaliseerinud selle tarvitamist ja vähendanud riskitaju. Ometi mõjutab alkohol iga inimest, kes seda joob, ja negatiivsed tagajärjed sõltuvad eelkõige joodud kogustest. Seetõttu on kõigil õigus saada alkoholi kohta tõenduspõhist ja adekvaatset teavet, et mõista riske ja teha otsuseid.

Teadusuuringud näitavad, et päris ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole olemas. Eriti seos alkoholi ja vähkkasvajate vahel näitab, et ka väikeste koguste regulaarne tarvitamine tõstab suremust mitmetesse vähkkasvajatesse.

Alkoholist tingitud tervisemõjud jagunevad vahetuteks ja pikaajalisteks. Vahetud mõjud on põhjustatud lühikese aja vältel joodud liiga suurest alkoholikogusest: näiteks mürgistused, vigastused, õnnetusjuhtumid, kaitsmata seksuaalvahekorrad jne. Pikaajalised tervisemõjud kumuleeruvad aja jooksul ning võivad põhjustada paljude krooniliste haiguste kujunemist: näiteks diabeet, pahaloomulised kasvajad, maksahaigused, insult, infarkt ning mitmed vaimse tervise häireid (sh sõltuvus).

Parima kaitse kõikide alkoholikahjude vältimiseks annab alkoholi mittetarvitamine. Kui inimene siiski otsustab alkoholi juua, peab ta teadma, et võtab vabatahtlikult ka sellega kaasnevaid riske.

Mida tähendab alkoholitarvitamise madala riski piir?

Selleks, et inimesed saaksid teha teadlikke otsuseid alkoholi tarvitamise kohta, on paljudes riikides välja töötatud juhised, mida esitatakse päeva või nädala kogustena. Juhiste koostamisel kasutatakse teadusülevaadete andmeid haigestumuse ja suremuse kohta ning suremusriski matemaatilist modelleerimist. Juhiste eesmärk on teaduslike tõendite taustal määratleda alkoholitarvitamise madala riski tase, mis küll ei kõrvalda kõiki riske, kuid mida järgides on tervisekahjude ilmnemise tõenäosus suhteliselt väike.

Ühtset rahvusvahelist alkoholitarvitamise madala riski standardit ei ole ning võrdluses on erinevate riikide juhised üksteisest veidi erinevad, sest teaduslike faktide kõrval arvestatakse neis kohalikke olusid , näiteks alkoholitarvitamise mustrit, kultuurilist tausta ja tervisepoliitika eesmärke. Siiski on viimasel kümnendil lähtuvalt uuematest teadusuuringutest mitmes riigis  riskipiire alandatud.

Alkoholitarvitamise madala riski kogused vähenesid

Eestis kasutusel olnud madala riski piirid pärinesid 2009. aastast, kui esimest korda hakati elanikele selgitama alkoholi ühiku mõistet ja seda kuidas hinnata joodud alkoholikoguseid.

Nüüd, rohkem kui kümme aastat hiljem, vajasid toonased riskipiirid tervishoiuspetsialistide hinnangul ülevaatamist. Seda tehtigi 2020. aastal ravijuhendi (alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus) uuendamise käigus. Vaadati üle uuemad teadusülevaated, viimati valminud juhised mujal maailmas ja võrreldi neis olevaid riskipiire. Ravijuhendi töörühm tõdes, et Eesti senised alkoholi madala riski piirid on võrdluses teiste riikidega liiga suured. Euroopa Liidus on enim neid riike, kus madala riski piir on keskmiselt meestel 20 g ja naistel 10 g puhast alkoholi päevas ehk poole vähem kui Eestis senised riskipiirid. Ettepanek vähendamiseks leidis toetust ja koos ravijuhendi heakskiitmisega kinnitati uued riskipiirid.

Uued alkoholitarvitamise madala riski piirid tervele täiskasvanud inimesele:

  • Mehed kuni 14 alkoholiühikut nädalas, keskmiselt 2 alkoholiühikut päevas.
  • Naised kuni 7 alkoholiühikut nädalas, keskmiselt 1 alkoholiühik päevas.
  • Nädalakogust ei tohi ära juua korraga või nädalavahetuse jooksul.

1 alkoholiühik = 10g absoluutalkoholi. Näiteks on üks alkoholiühik 282 ml 4,5% alkoholisisaldusega siidrit, 244 ml 5,2% õlut, 32 ml pits kanget 40% alkoholi või 106 ml 12% veini.

Alkoholi ei tohiks üldse tarvitada:

  • lapsed ja alla 18aastased noored;
  • rasedad või rasedust planeerivad naised ning
  • rinnaga toitvad naised.

Arvesta oma eripäradega!

Madala riski piirid on juhis keskmistele, tervetele, täisealistele inimestele, kelle elustiili kuulub alkoholi tarvitamine, et nad saaksid teha paremaid individuaalseid otsuseid. Lisaks peab iga inimene arvestama eripäradega, mis just tema elu ja tervist mõjutavad. Näiteks alkohol kombinatsioonis teiste riskiteguritega, nagu suitsetamine ja ülemäärane kehakaal, suurendab oluliselt tervisekahjude tekkimise tõenäosust.  Arvestades joomise vahetuid mõjusid, on kehakaalul määrav tähtsus – väikese kehamassiga inimest mõjutab sama kogus alkoholi rohkem ja kiiremini, kui suure kehamassiga inimest.

Oluline on ka vanus. Suurema riskiga inimeste hulka kuuluvad noored täiskasvanud vanuses 18-25 aastat, sest see võib pärssida nende ajus teatud funktsioonide välja arenemist. Samuti võib alkohol kergesti mõjutada noore riskivat käitumist. Riskirühmas on ka üle 60-aastased inimesed, kuna vanus hakkab mõjutama nende füsioloogiat ja metabolismi ning alkoholi mõjud ilmnevad neil kiiremini. Tihti on selles eas välja kujunenud ka mõni krooniline haigus.

Mitmete terviseseisundite korral on soovitav alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Juhul, kui tervisehädaga kaasnevad ravimid, peaks konsulteerima oma raviarstiga. Ettevaatlik tuleb olla ka sõltuvushaiguse perekondliku eelsoodumuse korral ja vaagida, kas alkoholi tarvitamine on seda riski väärt.  

Ei tohi unustada, et on tegevusi, mis nõuavad kainust, nagu näiteks auto või mõne teise sõiduki juhtimine, aga ka ujumine või laste eest hoolitsemine ja järelevalve.

Kus on sinu piir?

Enamik inimesi hindavad ennast mõõdukateks alkoholitarvitajateks. Kui see hinnang lähtub enesetundest ja toimetulekust, siis võib see olla pahaaimamatult ekslik. Nimelt, sarnaste alkohoolsete jookide  alkoholisisaldus võib olla üsna erinev. Samuti võivad petlikult mõjuda eri kujuga serveerimiseks mõeldud klaasid. Kasulik on vähemalt korra endale selgeks teha kui mitu alkoholiühikut sisaldavad joogid, mida oled harjunud jooma, et saaksid neid võrrelda madala riski piiridega. Riskipiir ei ole käsk ega keeld – lõpuks otsustab inimene ikka ise kui sageli ja kui palju ta joob. Oluline on, et otsus põhineks adekvaatsel infol ja oleks endale teadvustatud.

Kui sina oled üks neist, kes hoolib oma tervisest ja tahab teha teadlikke otsuseid, siis hinda oma joodavaid alkoholikoguseid ja võrdle neid madala riski piiridega. Järgides juhiseid saad vähendada alkoholi pikaajalist mõju tervisele ja vältida purju joomist. Lihtsaim viis vähendada on teha nädalasse mõned täiesti alkoholivabad päevad ja kui jood, siis hoia päevane kogus võimalikult väiksena. Kui vähendamine osutub keeruliseks, võta appi eneseabi programm Selge.

Vaata lisaks www.alkoinfo.ee

Anneli Sammel, Tervise Arengu Instituudi terviseriskide ennetamise keskuse juht


Kontaktid


Kohtla-Järve Linnavalitsus
Keskallee 19, Kohtla-Järve, 30395

Tel. 337 8500 
faks 337 8503 
linnavalitsus[a]kjlv.ee
Registrikood: 75001017
 

Avatud:
E., T., K., N.:
 kell 8.00-17.00
R.:  kell 8.00-15.45

 


Linnavalitsuse teenistujad

Linnavolikogu liikmed 

Tähtsad telefoninumbrid


Teede ja tänavate hooldus
OÜ N&V dispetšer
Tel. 336 6730 
Mob. 518 9707 (ööpäevaringselt)

 

Tänavavalgustuse rikke telefon
Tel. 663 5788