2.04.20

Seoses koroonaviiruse COVID-19 puhanguga on

Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoone

suletud 03.04-19.04.2020.

Ametnike lauatelefonid on suunatud mobiilidele.

Info telefon: +372 337 8500

E-mail: linnavalitsus@kjlv.ee

 

« Tagasi

Seletuskirjad eriolukorra juhi korralduse juurde

Seletuskiri eriolukorra juhi korralduse juurde, millega kehtestatakse liikumispiirang avalikes kohtades


Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra.

Hädaolukorra seaduse § 19 lõike 1 kohaselt võib eriolukorra välja kuulutada loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata. Eriolukorra väljakuulutamine on tõsisemate tagajärgedega ning ulatuslikumate hädaolukordade korral lisameede, millega saab tõhustada hädaolukorra lahendamist, koondades kogu sündmuse või sündmuste ahela juhtimise ühtse juhtimise alla ning rakendades eriseadustega võrreldes lisameetmeid olukorra lahendamiseks.

Hädaolukorra seaduse § 31 lõike 3 alusel on eriolukorra juhil õigus kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Eelnõu kohaselt kehtestatakse liikumisvabaduse piirangud, sest COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku risk on väga kõrge ja seetõttu on praeguses suure nakatunute arvuga olukorras proportsionaalne piirata täiendavalt isikute liikumist ja koosviibimist avalikes kohtades. Eelnõuga ette nähtud liikumisvabaduse piirang on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut.

 

Eriolukorra juhi varasemate otsustega on isikute liikumisvabadust juba piiratud, näiteks on 14. märtsi 2020. a korraldusega nr 29 kehtestatud liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ning mänguautomaatide saalides ja laste mängutubades. Samuti on kehtestatud eriolukorra juhi 16. märtsi 2020. a korraldusega liikumisvabaduse piirang 14 kalendripäevaks isikutele, kellel lubatakse Eesti Vabariigi riigipiiril Eestisse siseneda. Nimetatud isikutel on Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul keelatud lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast.

Selle korralduse kehtestamise ajaks on selgunud, et juba kehtestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole olnud COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks piisavad. Viimastel päevadel on arstid ja teadlased asunud üha rohkem tegema elanikkonnale üleskutseid vältida kollektiivseid koosviibimisi avalikes kohtades, isegi tänavatel. Nende mure on täiesti põhjendatud ja tuleneb reaalsest olukorrast avalikus ruumis, sest suur hulk inimesi on jäänud töölt koju ja veedavad tekkinud vaba aega avalikus ruumis, mis ei aita kaasa COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamisele. Kuigi õues liikumine on tervitatav, eiratakse hulgakesi aega koos veetes eriolukorra lahendamise üht peamist abinõu – kontaktide vältimist.

 

Eelnõu sisu

Eelnõu punkti 1 kohaselt nähakse hädaolukorra seaduse § 31 lõike 3 alusel ette liikumisvabaduse piirang ning keelatakse avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.

 

Seletuskiri peaministri korralduse „Peaministri 14. märtsi 2020. a korralduse nr 29 „Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestatavate piirangutega" muutmine" eelnõu juurde

Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra.

Eriolukorra lahendamiseks on eriolukorra juhil õigus rakendada meetmeid, mis nähakse ette selle korralduse eelnõus.

 

Eriolukorra väljakuulutamine on tõsisemate tagajärgedega ning ulatuslikumate hädaolukordade korral lisameede, millega saab tõhustada hädaolukorra lahendamist, koondades kogu sündmuse või sündmuste ahela juhtimise ühtse juhtimise alla (määrates eriolukorra juhi ja vajaduse korral eriolukorra tööde juhid) ning rakendades eriseadustega võrreldes lisameetmeid olukorra lahendamiseks. Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 19 lõike 1 kohaselt võib eriolukorra välja kuulutada loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma hädaolukorra ajaks ette nähtud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata.

Selgitused eelnõu kohta

 

HOS § 31 lõigete 1 ja 3 alusel on eriolukorra juhil õigus kehtestada viibimiskeelde ja muid liikumisvabaduse piiranguid. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse ülikiire leviku tõttu Eestis kehtestatakse viibimiskeelud ja liikumisvabaduse piirangud meelelahutus- ja lõbustusasutustes, vesipiibukohvikutes ning alates kella 22.00-st toitlustusasutustes. Piirang kehtestatakse eesmärgiga reguleerida nimetatud asutuste sulgemise kellaaega. Hommikul võivad asutused oma uksed avada vabalt valitud kellaajal.

Korralduse punktiga 1 lisatakse avalikuks kasutamiseks mõeldud asutuste loetellu, kus kehtib vastavalt hädaolukorra seaduse § 31 lõigetele 1 ja 3 liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld, vesipiibukohvikud ning meelelahutus- ja lõbustusasutused (näiteks kus mängitakse keeglit, piljardit, bowling'ut, samuti kuuluvad siia täiskasvanute klubid jms).

 

Piirang on põhjendatud, kuna sellistes kohtades on lähikontaktid, samuti kontaktpindadega kokkupuude vältimatu. Lisaks võib meelelahutusasutuste külastussagedus märkimisväärselt suureneda, kui muud asutused on kinni. Sellistes kohtades veedavad inimesed suhteliselt kaua aega kinnises ruumis ja lähikontaktis ehk lähemal kui 2 meetrit ning enesedistsipliini vähendab ka alkoholitarbimine. Lisaks lähikontaktile inimestega on võimalik viiruse ülekanne kontaktpindade kaudu, mida ei desinfitseerita piisavalt sageli, nt keeglipallid, bowlingupallid jms puutepinnad. Keeld ei laiene meelelahutusasutuste ja lõbustusasutuste töötajatele, st ei puuduta nende viibimist töökohas ja juurdepääsu sellele.

Korralduse punktiga 2 keelatakse isikutel viibida alates kella 22.00-st toitlustusasutustes, sh restoranides, kohvikutes, baarides. Piirang on põhjendatud, kuna võib eeldada, et inimesed hakkavad õhtuti kogunema toitlustusasutustes, sest muud asutused on kinni. Toitlustusasutustes veedavad inimesed aega kinnises ruumis ja lähikontaktis ehk lähemal kui 2 meetrit, mis soodustab viiruse levikut. Piirang ei kohaldu isikule, kes viibib toitlustusasutuses, et osta toitu kaasa, või kes osutab toidu kojuveoteenust. Keeld ei laiene toitlustusasutuste töötajatele, st ei puuduta nende viibimist töökohas ja juurdepääsu sellele.

 


Korralduse punktiga 3 sätestatakse, et korralduse punkti 1 ja punkti 2 keelud ei laiene vastavate asutuste töötajatele, st ei puuduta töötajate viibimist töökohas ja juurdepääsu sellele.

Korralduse punktiga 4 nähakse ette, et massiteabevahendite valdajad peavad avaldama korralduse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

Korraldus jõustub 27. märtsil 2020. a.

 

Seletuskiri eriolukorra juhi korralduse, millega kehtestatakse kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirang, eelnõu juurde

Sissejuhatus

 

Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra. Eriolukorra lahendamiseks on eriolukorra juhil õigus rakendada meetmeid, mis nähakse ette käesolevas korralduses.

Eriolukorra väljakuulutamine on tõsisemate tagajärgedega ning ulatuslikumate hädaolukordade korral lisameede, millega saab tõhustada hädaolukorra lahendamist, koondades kogu sündmuse või sündmuste ahela juhtimise ühtse juhtimise alla (määrates eriolukorra juhi ja vajaduse korral eriolukorra tööde juhid) ning rakendades eriseadustega võrreldes lisameetmeid olukorra lahendamiseks. Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 19 lõike 1 kohaselt võib eriolukorra välja kuulutada loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma hädaolukorra ajaks ette nähtud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata.

 

Selgitused eelnõu kohta

HOS § 31 lõigete 1 ja 3 alusel on eriolukorra juhil õigus kehtestada viibimiskeelde ja muid liikumisvabaduse piiranguid. Viibimiskeelu kehtestamine ja muu liikumisvabaduse piirang riivab põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 34 sätestatud õigust vabalt liikuda. PS lubab nimetatud õigust piirata muu hulgas loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega on riive võimalus eriolukorras otsesõnu ette nähtud PS-is. Eriolukorras saab viibimiskeeldu kohaldada kogu eriolukorra piirkonnas.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse ülikiire levikuga Eestis kehtestatakse piirangud kaubanduskeskustes. Nimetatud kohtades on viiruse leviku risk väga kõrge ning seetõttu on praeguses olukorras proportsionaalne meede kehtestada nimetatud asutustes viibimiskeeld ning liikumisvabaduse piirangud. Liikumisvabaduse piirang on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut.

Korralduse eesmärk on piirata rahvarohketes kohtades isikute koosviibimist, kuna see on viiruse levikuks soodne pinnas. Korralduses toodud piirangud ei kehti toidukauplustele, apteekidele, kauplustele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid

abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel, pangakontoritele, telekommunikatsiooniteenuste osutajatele, pakiautomaatidele, söögikohtadele, kui neis toimub üksnes toidu kaasamüük. Leevenduse rakendamise eelduseks on, et iga avatud poe või teenuseosutaja sisse- ja väljapääsu juures peavad olema klientidele kasutatavad desinfitseerimisvahendid. Samuti peavad kaubanduspindade valdajad tagama kohapealse kontrolli (kaasates turvaettevõtte või kasutades muud asjakohast meedet), et inimesed ei liiguks ringi rohkem kui kahekaupa. Kui kaubanduskeskuses on eraldi sissepääsuga kauplus ja seal on tagatud korralduses toodud meetmete rakendamine, võib see jääda külastajatele avatuks.

Nimetatud erandid on vajalikud, kuivõrd nendes kohtades pakutavad kaubad (toit, esmatarbekaubad, ravimid, meditsiinivahendid jne) peavad olema isikutele tagatud. Samuti peavad olema tagatud kodutööd ja koduõpet võimaldavad sideteenused.


Viiruse edasise leviku takistamiseks kehtestatakse reegel, et kõikides kaubandustegevuseks või selle juurde kuuluvates üldkasutatavates hoonete osades (seega mitte vaid kaubanduskeskustes vaid ka üksikult paiknevates poodides) viibimisel võib liikuda ringi üksi või kahekesi, hoides teistega vähemalt kahemeetrist distantsi.

Korralduse punkti 4 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel tagada korralduse punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangu täitmine korralduses ettenähtud tingimuste kohaselt. Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teostab riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete ning turgudel, tänavatel ja avalikel üritustel kauplemise ja nõuetekohase saatedokumendi olemasolu nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla-või linnavalitsus. Eeltoodust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksustel pädevus järelevalve tegemiseks olemas, mistõttu on vajalik kehtestada käesoleva korraldusega järelevalve pädevus kohaliku omavalitsuse üksusele. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei saa või ei saa õigel ajal nimetatud ülesannet täita (kõrvaldada korrarikkumist), siis kohaldab politsei edasilükkamatuid meetmeid korrakaitseseaduse alusel (korrakaitseseaduse § 6 lõige 3). Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse jääb punktis 3 kehtestatud liikumispiirangu täitmise jälgimine.

Korralduse punkti 5 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel tagada korralduses sätestatud liikumispiirangust oma haldusüksuse territooriumi elanike ja ettevõtjate teavitamine. Lisaks sellele antakse eraldiseisvate kaubanduspindade valdajatele soovitus paigaldada kaubanduspinna sisse- ja väljapääsu juurde desinfitseerimisvahendid.

Nimetatud meetmed kehtivad kuni selle korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel. Massiteabevahendite valdajatel ja elektroonilise side ettevõtjatel on kohustus avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on 2000 eurot (HOS § 47). Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub 27. märtsil 2020. a.



 


Kontaktid


Kohtla-Järve Linnavalitsus
Keskallee 19, Kohtla-Järve, 30395

Tel. 337 8500 
faks 337 8503 
linnavalitsus[a]kjlv.ee
Registrikood: 75001017
 

Avatud:
E., T., K., N.:
 kell 8.00-17.00
R.:  kell 8.00-15.45

 


Linnavalitsuse teenistujad

Linnavolikogu liikmed 

Tähtsad telefoninumbrid


Teede ja tänavate hooldus
OÜ N&V dispetšer
Tel. 336 6730 
Mob. 5189707 (ööpäevaringselt)

 

Tänavavalgustuse rikke telefon
Tel. 663 5788