Reedel, 11. aprillil toimus Kohtla-Järve linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosolek. 

Linnavalitsuse haridusvaldkoona juht Anu Kurm andis ülevaate üleminekust eestikeelsele õppele Kohtla-Järve linna haridusasutustes. Üleminekuga seotud muutused toimuvad eelmise aasta suvest ja edenevad järk-järgult. Positiivselt mõjutab üleminekuprotsessi keelekümblus, mis toimub erinevates klassides erinevas mahus, ning erinevate õppemetoodikate ja individuaalse lähenemise kasutamine. Linnavalitsuse läbiviidud seire näitas, et kui näiteks õpilane ei saa tunnis õpetajast aru, seletab õpetaja õppematerjali jätkuvalt eesti keeles, kuid teiste sõnadega. Linnavalitsus on koostanud sujuva ülemineku protsessi tagamiseks mitmed tegevuskavad ja seireplaani. Suurt tähelepanu pööratakse haridusasutuste sisemise keskkonna vaatlusele, eestikeelsete materjalide olemasolule ja et omavaheline suhtlus toimuks eesti keeles. Õpetajate keeletase on üldiselt hea. Tehakse koostööd erinevate partneritega, mille keskmes on eestikeelse õppe tõhustamine ja individuaalõppe tähtsus. Jätkuvalt tuleb suurt tähelepanu pöörata õpetajate professionaalsete oskuste ja keeleoskuse arendamisele, soodustada õpetaja omavahelist koostööd, ühiseid projekte ja mentorlust. 

Haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Alevtina Jermakova andis ülevaate koolivõrgu reorganiseerimisest ja vene keele kui õppekeele kasutamisest munitsipaalkoolides. Kohtla-Järve linna kõikide haridusasutuste ühine eesmärk on võimalikult kiiresti minna täielikult üle eestikeelsele õppele, kuid sellele vaatamata vajavad mõned koolid ja klassid rohkem tuge ja aega, et korraldada kogu õppetööd eesti keeles. Lisaks Kohtla-Järve Kesklinna Põhikoolile ja sellega ühinevatele Slaavi põhikooli klassidele plaanitakse lubada ka Maleva põhikooliga ühinevatel Ahtme ja Tammiku põhikooli klassidel osaliselt kasutada järgmisel õppeaastal õppekeelena vene keelt. Vastavad eelnõud suunatakse järgmisele linnavolikogu istungile. 

Spordi peaspetsialist Uljana Gluhhova tutvustas kavandatavaid muudatusi spordivaldkonna toetamise süsteemis. Muudatuste seas on sporditoetuse saamise tingimuste täpsustamine, toetuse võimaldamine linnas mitteregistreeritud, kuid tegutsevale spordiklubile, treeningrühmade suuruse muutmine, rahastuskoefitsientide ülevaatamine igale vanuserühmale, esindusvõistkonna toetuse lisamine (näiteks jäähoki ja jalgpall), võistlusspordi toetuse määramisel saavutuste arvestamine kahe aasta jooksul, uue spordiregistri kasutuselevõtt, järelevalve tõhustamine (vähendada valeandmete esitamise tõenäosust). Vastav eelnõu peaks valmima enne suve. 

Finantsteenistuse juht Aivar Kamal rääkis palgakorraldusest linna haridusasutustes. Vastavalt hallatavate asutuste töötasustamise korra muudatustele on töötajate põhipuhkuse periood 28 kalendripäeva asemel 35, lasteaedade direktorite, õpetajate ja õppejuhtide põhipuhkus on 56 kalendripäeva, abiõpetajatel ja õpetajate abidel – 42 kalendripäeva. Kui asutus võimaldab, siis pakutakse kolme tervisepäeva aastas, pakutakse spordi- ja tervisekulude toetust 200 eurot aastas, hüvitatakse 50% prillide kuludest või kuni 100 eurot.  

Kohtla-Järve linna haridusvaldkonnas on võrreldes 2024. aastaga töötasu tõusnud 7,12%. Koolides makstav töötasu on konkurentsivõimeline, lasteaedades on alates sellest aastast samuti. 

Haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Alevtina Jermakova tutvustas suvepuhkuse võimalusi linna noortele. Vastav info pannakse lähiajal üles ka linna veebilehele.