Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kohtus Kohtla-Järve linnas koolide ja lasteaedade direktorite, õppejuhtide ning volikogu liikmetega. Kohtumise fookuses oli eesti keeles õpetamisele ülemineku temaatika. Minister Kristina Kallas tõi esile noortele kaasaegsete õppimisvõimaluste pakkumise tähtsuse, märkides, et: "Selleks, et tuua lapsi kooli, tuleb pakkuda kaasaegset õppekeskkonda."

Minister Kallas käsitles ka eesti keele koolituste kasutajate arvu kasvu ning C1 taseme eksamite sooritamise suurenemist, mis näitab selget suundumust keeleoskuse parandamise poole. Ta seletas, et eesti keele oskus on hädavajalik laste edasiste õpingute tagamiseks ülikoolis või kõrgkoolis ning tõi välja, et kõige lihtsam on keelt õppida juba lapsepõlves, eriti algklassides. Esile oli toodud lastevanemate rolli tähtsus muutuste protsessis, kuna suurel määral sõltub lapse edu koolis toetavast õppekeskkonnast kodus. Samuti rõhutas ta, et ka koolid peaksid olema toetavad, eriti kui õpilastel tekib raskusi. "Kõik keeled on võrdselt olulised," sõnas minister, viidates vajadusele märgata ja arendada laste emakeelt ning tagada koolide avatus kõikide keelte suhtes. Stressiolukordades on hädavajalik, et lastel oleks võimalus pöörduda täiskasvanu poole, kes räägib nende emakeeles. See aitab tagada nende turvatunde ja emotsionaalse heaolu.

Arutelul kerkisid esile mitmed olulised küsimused, sealhulgas võimalik keeld laste vene keeles suhtlemisele vahetundidel. Minister Kallas selgitas, et keelata ei saa, kuid toonitas, et keele arengu toetamiseks on vajalik sobiv keskkond. Ta tõi välja, et eesti keeles suhtlemine vahetundides on praktikas kasulik. Samuti arutleti kahekeelse haridussüsteemi väljakutsete üle ja rõhutati vajadust luua tingimused eesti keele kasutamiseks.

Minister jagas oma isiklikke kogemusi õpetamisel inglise keeles, tunnistades selle väljakutseid. Ta tõi esile uute reeglite tähtsust C1 taseme eksami sooritamisel, eriti uut regulatsiooni, mis nõuab eksamite uuesti sooritamise ooteaega kuus kuud juhul, kui sooritaja saab alla 35 punkti. See muudatus on vastus pikale ooteajale ja vajadusele parandada vähem kui oodatud tulemusi pikema aja jooksul. Lisaks toodi välja suurenenud nõudlus B2 taseme eksami sooritamise võimaluste järele.

Kohtumisel käsitleti ka tasemetöid, mis on mõeldud õpilaste akadeemilise taseme hindamiseks ja nende võimekuse mõõtmiseks toime tulla õpituga. Ministri sõnavõtud ja vastused küsimustele peegeldasid tema keskendumist haridussüsteemi arengule, püüdes pakkuda õpilastele laiaulatuslikke ja toetavaid õppevõimalusi.