Varjumine
Varjumise eesmärk on kaitsta inimest plahvatuste, lööklaine, lendavate esemete ja muu vahetu ohu eest. Vajadus varjumiseks võib tulla äärmuslikest ilmastikuoludest (näiteks tugev tuul, sademed) õnnetustest (kaasneda võib õhusaaste) või sõjalisest ohust (õhurünnakud).
Varjumiskohtadena eristatakse
- Avalikke varjumiskohti – need on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks
- Koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid
- Varjumisruume – akendeta ruumid, nt vannituba
Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Samas on kasulik teada, et parem varjumiskindlus on paneelmaja raudbetoonist maa all asuv kelder. Puidust majade või ühepereelamute korral on mõistlikum ohu korral liikuda ohutusse piirkonda, sest need hooned ei sobi varjumiseks.
Avalikud varjumiskohad
Avalikuks varjumiskohaks on eelkõige rünnakust tuleneva lööklaine ja lenduva materjali eest kaitset pakkuv hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (näiteks maa-alused parklad, tunnelid). Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
- Käitumisjuhised varjumiseks
- Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri
- Eesti avalike varjumiskohtade kaart
Avalikud varjumiskohad Kohtla-Järvel
- Maleva Põhikool, Maleva 4, Ahtme linnaosa
- Järve Vene Gümnaasiumi endine õppehoone, Järveküla tee 39, Järve linnaosa
- Kohtla-Järve Kultuurikeskus, Keskallee 36, Järve linnaosa
- Lasteaed Kirju-Mirju, Pärna 36, Järve linnaosa
- Wiru Spordikeskus, Järveküla tee 41, Järve linnaosa
Varjumiskohad on märgistatud rahvusvahelise elanikkonnakaitse märgistusega (sinine kolmnurk, oranžil taustal).
