04.09.24

Ohuteavitus


Ohuteavituse eesmärk on teavitada avalikkust aegsasti inimeste elu ja tervist ohustava kriitilise sündmuse ohust või juba toimunud sündmusest. Ohuteavitus on oluline selleks, et inimesed oleksid teadlikud ohust ja ohu korral käitumise põhimõtetest ning saaksid vajadusel kiirelt reageerida. Ohuteavituse saamine suunab inimesi käituma ohust lähtuvalt (kaitsma end näiteks siseruumidesse varjudes või evakueerudes) ning annab teavet, millistest usaldusväärsetest kanalitest leida täiendavat informatsiooni.

Ohuteavituse kanalid

  • Avalik-õiguslik meedia (ERR)
  • Asutuste veebileheküljed ja sotsiaalmeediakanalid
  • Ohusireenid
  • Ukselt uksele teavitus
  • Mobiiltelefoni sõnumid (EE-ALARM)
  • „Ole valmis!" mobiilrakendus
  • Valjuhääldiga teavitus

EE-ALARM ehk ohualapõhine ohuteavitus SMSiga

  • Ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonile saadetakse lühisõnum, kui ohus on inimese elu, tervis, riigi julgeolek või juhtuvad muud ohtlikud suure mõjuga sündmused, nagu näiteks: ohtlike kemikaalidega õnnetused, ulatuslik joogiveereostus ja muud inimelu ohustavad sündmused.
  • Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendatav asutus, kuid telefonis kuvatakse sõnumi saatjana alati EE-ALARM.
  • Ohuteavitus saadetakse vähemalt kaks korda, ohuolukorra alguses ja selle lõppemisel, kuid vajadusel on võimalik saata ka jätkusõnumeid.

Ohusireen

  • Ohusireenidega teavitatakse elanikke siis, kui on vahetu oht inimese elule.
  • Ohusireenid mängivad üht kindlat minuti pikkust tõusvat-langevat heli, mida korratakse 30 sekundi järel kolm korda.
  • Päästeamet testib ohusireene regulaarselt ja testimisel kasutatakse sama heli, mida ohuolukorraski. Päästeamet teavitab inimesi testimisest ette.

Mida teha kui kuuled ohusireene?

  • Varju esimesel võimalusel!
  • Otsi lisainformatsiooni ning käitu vastavalt saadud juhistele.
  • Ohu möödumisest saad teada ohuteavituse kanalite kaudu (EE-ALARM, raadio).