Kevade saabudes tundub ahvatlev ära süüa kõik roheline, mis maast võrsub. Karulaugulehed ja noored rabarberivarred on tõeliselt vitamiinirikkad, kuid teadmatuse korral võib endale liiga teha, mis päädib mürgistusega.

Eestlased on selles mõttes unikaalne rahvas – nagu midagi nina mullast välja pistab, siis see üles korjatakse ja blenderisse pannakse. Mürgistusteabekeskuse poolt tahame inimestele meelde tuletada, et mitte kõik taimed ei ole ohutud ja tasub kodus eelnevalt uurida, kas teadmised enne korjele minekut  on ikka piisavad. Näiteks  - kas te oskate teha vahet sügislillel, karulaugul ja piibelehel?

Kuigi enamasti ei ole Eestis nt mürgise taime maitsmine ja mõne mürgisema marja söömine siiski tervisele ohtlik, võivad paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda haiglasõitu vajavaks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on laste surmajuhtumeid mujal maailmas esinenud rabarberi lehtede suures koguses söömisest. Tänapäeval on efektiivne ennetustöö küll lastel taolised õnnetused ära hoidnud, ent tervisekahjustused täiskasvanutel on ja sealhulgas ka Eestis jätkuvalt alles. Rabarberi värskete lehtede terviseohtlikkus tuleneb neis sisalduvatest antrakinoonidest. Lisaks põhjustab rabarberi lehe (ning ka puitunud varte) söömine tervisekahjustusi  taimes sisalduvate oksaalhapete tõttu. Samal moel võivad suures koguses sööduna tervisele ohtu põhjustada ka hapuoblikad ja jänesekapsas. 

Varakevadel tärkavad karulaugu lehed on pea äravahetamiseni sarnased mitmete kevadel tärkavate lillede nagu piibelehe ja sügislille lehtedega. Nii võib juhtuda, et pahaaimamatult korjatakse karulaugu pähe hoopis mürgiste lillede lehti. Piibelehe söömisest tekib ebamugav seedetraktiärritus pikaks ajaks ning sügislille mürgistus lõpeb lausa haiglas.

Õnneks on karulaugul eriline omadus – see lõhnab küüslaugu (või ka sibula) järele. Selleks, et lõhn paremini esile tuleks, tuleb lehte sõrmede vahel mudida. Kuna karulaugu läheduses kasvavad sageli mürgised lilled, mistõttu võivad ka kõige hoolsamal korjajal lehed segamini minna. Vaid kõiki lehti kontrollides saab olla kindel, et tegemist on õige asjaga.

Tähelepanelik tuleb olla ka rabarberiga. Kevadised värsked rabarberi varred on tõeliselt maitsvad ja vitamiinirikkad, mistõttu leiavad need kasutust erinevates toitudes. Vahel kiputakse ära unustama, et rabarberist sobivad söömiseks ainult noored varred. Nii on näiteks smuutit tehes ära kasutatud ka rabarberi lehed ja niimoodi endale liiga tehtud.

Rabarberi lehed ja vanad varred sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu võib neid tarvitades tekkida kiire vajadus haiglaravi järele ja esmaabiks on vajalik kuni 200 aktiivsöe tableti neelmaine.

Kuidas end mürgistuse või selle kahtluse korral aidata? Salvesta juba praegu nii enda kui ka oma lähedaste telefoni mürgistusinfoliini number 16662, millele saab helistada ööpäevaringselt ja anonüümselt. Kodus võiks varuks olla 200 aktiivsöetabletti, mida infoliini juhise järgi vajaduse korral võtta.

Esmaabi taimemürgistuste korral: puhasta suu taimeosadest ja loputa veega. Kindlasti ei tohi kannatanut oksendama ajada, see teeb rohkem kahju kui head ning ole ka efektiivne. Kui taimeosa on alla neelatud, anna kannatanule väikeste lonksude kaupa vett juua. Võimalusel tee kindlaks, millise taimega oli tegemist ja hinda võimalikku alla neelatud kogust. Helista mürgistusinfoliinile 16662 ja järgi saadud juhiseid.

Mürgistuse kahtluse korral ära oota sümptomite ilmnemist, vaid helista julgelt mürgistusinfoliinile. Meie õed aitavad hea meelega.

 

Mare Oder, Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht