Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus ja toimetulekupiir

Toimetulekutoetus on riigi abi puuduses inimestele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

Kellel on õigus saada toimetulekutoetust

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad, samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress langeb kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiga.
Kui kuni 24-aastase õpilase või üliõpilase rahvastikuregistri aadress ei lange kokku perekonnaliikmete registrijärgse elukohaga, on neil õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus jooksval või eelmisel kuul.

Kuidas taotleda toimetulekutoetust

Toimetulekutoetuse määrab ja maksab valla- või linnavalitsus ja toetuse taotlejal tuleb esitada jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotlus hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohalikule omavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Taotlusesse tuleb märkida taotleja ja tema perekonnaliikmete nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalne seisund (laps, õpilane, üliõpilane, pensionär, töötu, ajateenija vmt). 
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse maksab kohalik omavalitsus välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Vajalikud dokumendid

Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava inimese või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, tuleb toimetulekutoetuse taotlejal seda kinnitada oma allkirjaga.
Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad:

  • eluruumi kasutamise õigust (ostu-müügileping, elamuühistu tõend, üürileping vms; esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel)
  • toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid, jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

  • kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid
  • sõidukid
  • väärtpaberid.

Nimetatud dokumentidele lisaks võib kohalik omavalitsus nõuda muid dokumente.

Kuidas määratakse toimetulekutoetust

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppasustuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust. Sellist erandit töise sissetuleku mitte arvamise kohta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka:

  • õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi
  • konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi
  • lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse elamispinna suurust, elanike ja tubade arvu. Normpinnaks, mille elamuasemekulusid võib sissetulekust maha arvata, on 18 m² üldpinda pereliikme kohta ja sellele lisaks 15 m² pere/leibkonna kohta. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud inimese inimväärne äraelamine.
Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile 18 m² pinda õppuri kohta. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ja puuduva või osalise töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m².

Enne toimetulekutoetuse taotlemist kogunenud võlgnevusi eluasemekulude hulka ei arvestata.
Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on: toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluruumi alalised kulud – sissetulekud.

Toimetulekutoetuse ja selle määramise kohta saab lähemalt lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt. 

Teavet toimetulekutoetuse taotlemise kohta küsige elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. 
Kohtla-Järve linnas elukohajärgse teenindava piirkonna aadressi ja telefoninumbrid leiad siit.

Seadused

Seotud Kohtla-Järve linna õigusaktid ja avaldused

Seotud asutused
Sotsiaalministeerium
Viited 
Toimetulekutoetusest (sotsiaalministeerium)