« Tagasi

Ahtme linnaosas kinnistute Ahtme mnt 72a, Altserva tn 23 ja lähialale detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ja arutelu

Kohtla-Järve Linnavalitsus teatab detailplaneeringu menetlemisest:

Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. jaanuari 2019.a korraldusega nr 2 on algatatud Ahtme linnaosas kinnistute Ahtme mnt 72a, Altserva tn 23 ja lähialale detailplaneering ning jäetud  algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda olemasoleva kinnistu Altserva tn 23 elamumaa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmise võimalust ärimaa juhtfunktsiooniks, kinnistutele Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 ehitusõiguse ning arhitektuur-ehituslike nõuete määramine ärihoonete ehitamiseks, liikluskorralduse ja parkimise lahendamine, heakorrastuse nõuete kehtestamine,  tehnovõrkude ning juurdepääsuteede asukoha määramine, seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramine ning haljastuse kavandamine.

Planeeritava ala suuruseks on umbes 0,9 ha.

Planeeritav ala asub Ahtme linnaosas Puru asumis Ahtme maantee ja Altserva tänava ristumiskohas, äri- ja tootmishoonete maakasutusfunktsiooniga hoonestuse piirkonnas, kuhu jäävad hoonestamata ja reformimata riigimaa krundid.

Planeeritavat ala ümbritsevad Ahtme mnt ja Altserva tänava teelõigud ja Altserva tn 21 kinnistu (katastritunnus 32206:001:0044, 100% tootmismaa), kus asub õmblustsehh ning Altserva tn 25 kinnistu (katastritunnus 32206:001:0066, 100% elamumaa), kus asub kaksikelamu hoone. Lähipiirkonnas asuvad Altserva tn 29 ja 29a ärimaa krundid.

Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse  Altserva tn 23 krundi osas kehtiva Ahtme linnaosa üldplaneeringu kasutusjuhtfunktsiooni täpsustamine olemasoleva elamumaa juhtfunktsiooni muutmiseks tervikuna ärimaa juhtfunktsiooniks. Käesolev detailplaneering ei kavanda planeeritavate maaüksuste piiride muutmist.

Detailplaneeringu eskiis on avalikul väljapanekul alates 9. mai kuni 16. mai 2019.a. Eskiisi avalik arutelu toimub 17.05.2019.a Kohtla-Järvel Keskallee 19 Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoone l korrusel volikogu saalis algusega kell 15.00.

 

Ahtme-mnt-72a_Altserva-23_-DP_J1_Olemasolev-olukord

Ahtme mnt 72a_Altserva 23_DP_J2_Pohijoonis.Tehnovorgud

 

Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas kinnistute Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 ning lähiala detailplaneering

INARI WORKS OÜ Töö nr DP 66- 18 4

 

1. Sissejuhatus

1.1 Planeeringu koostamise alus

Kinnistute Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 ja lähiala detailplaneering on algatatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.01.2019 korraldusega nr 2 „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas kinnistute Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" vastavalt kinnistute omanike

poolt esitatud detailplaneeringu algatamise ühise taotlusele.

1.2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

1. Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011 otsusega nr 168 kehtestatud Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneering (konsultant-koostaja Hendrikson&Ko, töö nr 810/06);

2. Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.09.2010 otsusega nr 103 kehtestatud Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (konsultant-koostaja Hendrikson&Ko, töö nr 1056/08);

3. Kohtla-Järve linna arengukava 2016-2034;

4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja uuringud;

5. Olemasolevad piirkonna vee- ja kanalisatsiooniskeemid, piirkonna tehnovõrkude projektid;

6. Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.11.2014 määrusega nr 49 kehtestatud Kohtla-Järve linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2015-2026;

7. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278;

 

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜ VIRU GEOMET (litsents nr EQF087268) poolt 10.12.2018 mõõdistatud töö nr T68/2018 mõõtkavas M 1:500.

Mõõdistus on teostatud L-EST97 koordinaatsüsteemis ja kõrgused antud EH2000 süsteemis.

 

 2. Olemasolev olukord

2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus

Detailplaneeringuala asub Ahtme linnaosa Puru asumis Ahtme maantee ja Altserva tänava ristumiskohas, äri- ja tootmishoonete maakasutusfunktsiooniga piirkonnas.

Planeeritav maa-ala piirneb põhjast Altserva tänav T3 (KÜ 32201:001:0506, transpordimaa 100%, pindala 4927 m2), läänest Altserva tee 25 (KÜ 32206:001:0066, elamumaa 100%,

pindala 1468 m²) ja Altserva tee 21 (KÜ 32206:001:0044, tootmismaa 100%, pindala 2409 m2), lõunast Saare (KÜ 25201:005:0144, elamumaa 100%, pindala 3721 m²) ning idast Ahtme maantee tänav L4 (KÜ 32204:002:0274, transpordimaa 100%, pindala 17445 m2) kinnistutega.

Planeeringuala piirneb lõuna pool reformimata riigimaaga (riigi reservmaa piiriettepanek nr AT1701180046), mille osas on kehtestatud Ahtme linnaosa üldplaneering. Vastavalt mainitud üldplaneeringule on Ahtme mnt tänavatest nr 3220201 paremale poole jääv territoorium, alates Altserva tänavast kuni Ahtme mnt 78 maaüksuseni (32206:001:0008), määratud perspektiivse tootmis- ja ärimaafunktsiooniga alaks.

Lähipiirkonnas asuvad Altserva tn 29 ja Altserva tn 29a hoonestatud ärimaa krundid ning Polven Foods OÜ-le kuuluv tootmishoone, mis paikneb kinnistul Altserva tn 31.

Maa-ala looduslik reljeef on tasane, kerge tõusuga Altserva tänava suunas. Krundi maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 69.05 – 69.60 m (kõrgused EH2000 süsteemis).

Planeeringuga ei kavandata ala loodusliku reljeefi muutusi.

Ahtme mnt 72a kinnistul asub parkimisplats. Parkimisplats on freespurukattega ja piiratud piirdeaiaga.

Kruntidel puudub olemasolev kõrghaljastus. Ahtme mnt 72a kinnistu loodenurgas kasvavad kaks vahtrapuud, mis säilitatakse planeeringulahendusega.

 

 Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil jääb planeeringuala Eesti Põlevkivimaardla Tammiku kaevevälja passiivse tarbevaru 1. plokile. Nimetatud Tammiku kaevanduse mäeeraldise alal on Enefit Kaevandused AS-ile antud maavara kaevandamise luba KMIN-067. Kuna planeeritaval alal ja selle naabruses paiknevad olemasolevad hooned ja rajatised ning esineb mitmeid kitsendusi põhjustavaid objekte ja nende piiranguvööndeid, siis ei ole alust eeldada, et detailplaneeringus kavandatav tegevus halvendaks olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas.

2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed

Planeeringuala hõlmab täielikult Ahtme mnt 72a (32206:001:0041, ärimaa 100%, pindala

3828 m²) ja Altserva tn 23 (32206:001:0071, elamumaa 100%, pindala 1327 m²) krunte ning osaliselt munitsipaalomandis olevate Altserva tn T3 (32201:001:0506, transpordimaa 100%) ja Ahtme maantee L4 (32204:002:0274, transpordimaa 100%) krunte. Planeeritava ala pindala on umbes 0,9 ha.

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeritav maa-ala on markeeritud

punase joonega.

 

2.3 Ehituslik situatsioon

Altserva tn 23 kinnistu on hoonestatud. Krundil paikneb hoone (ehitisregistri kood 102024290), mille kasutusotstarve on 12749 – Muu erihoone.

Ahtme mnt 72a ärimaa krunt on hoonestamata.

2.4 Teed ja liikluskorraldus

Kinnistud Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 piirnevad põhjast Altserva tänavaga (kohalik teenr 3220206, Altserva tänav T3). Selle koosseisus on 7,0 m laiune kahe sõidurajaga asfaltkattega sõidutee, millest paremale jääb 2,5 m laiune haljasalaga eraldatud jalgtee. Juurdepääsud planeeringualale on lahendatud Altserva tänavalt nr 3220206 olemasolevate asfaltbetoonkattega mahasõitude kaudu.

Jalakäijate liikumine toimub mööda Ahtme mnt tänava (nr 3220201) parempoolses servas olemasolevat jalg- ja jalgrattateed ning Altserva tänavast paremale jääva jalgtee kaudu.

Altserva tänaval toimub bussiliiklus. Lähim bussipeatus paikneb planeeringualal, Ahtme mnt 72a krundil ees Altserva tänav T3 katastriüksusel.

Ligikaudu 0,9 ha suurusele planeeringualale jääb Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 kinnistute vahel asuv Altserva tänava T3 lõik, mis on ette nähtud avalikult kasutatava juurdepääsuteena Altserva tn 21 krundile.

2.5 Tehnovõrgud

Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on nähtav põhijoonisel.

Maa-ala läbivad side maakaabelliinid, vee ja kanalisatsioonitrassid ning madalpinge elektri maa- ja õhuliinid. Planeeringuala läbib VKG Soojus AS-le kuuluv soojustrass.

Altserva tn 23 krundil on olemas elektrivarustus.

Munitsipaalomandis olevad Altserva ja Ahtme mnt tänavad on valgustatud.

3. Planeerimise lahendus

3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Altserva tn 23 krundi osas kehtiva Ahtme linnaosa üldplaneeringu kasutusjuhtfunktsiooni täpsustamine olemasoleva elamumaa juhtfunktsiooni muutmiseks tervikuna ärimaa juhtfunktsiooniks, kinnistutele Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 ehitusõiguse ning arhitektuur-ehituslike nõuete määramine ärihoonete ehitamiseks, liikluskorralduse ja parkimise lahendamine, heakorrastuse nõuete kehtestamine, tehnovõrkude ning juurdepääsuteede asukoha määramine, seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramine ning haljastuse kavandamine.

Käesolev detailplaneering ei kavanda planeeritava maaüksuste piiride muutmist.

3.2 Vastavus kehtivale üldplaneeringule

Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011otsusega nr 168) kohaselt on Altserva tn 23 kinnistu juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Ahtme linnaosa üldplaneeringu alapunkti 3.2.2 „Elamumaade kasutamispõhimõtted" järgi on elamumaadel lubatud ärimaa kõrvalfunktsioon elukondlike teenuseid osutatavate ettevõtete loomiseks ning alapunkti 3.3 „Toomis- ja äri segafunktsiooniga maa" järgi on uute tootmis- ja ärimaade perspektiivseks arenguks kavandatud Puru asumist kagusse jääva olemasoleva tootmismaa laiendamine.

Üldplaneeringu muutmine planeerimisseaduse § 142 lg 1 punkti 1 kohasele on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, mis antud detailplaneeringu eesmärke silmas pidades on Altserva tn 23 krundi osas pigem üldplaneeringu täpsustav juhtotstarve elamumaa kasutusfunktsiooni proportsiooni ulatuses põhjendatud eelkõige seetõttu, et hoone seisab pikka aega kasutuseta.

Detailplaneeringu koostamisega soovitakse maa-alale määrata üldplaneeringuga lubatud kõrvalfunktsioon vastavalt muutunud majanduskeskkonnale ja üldplaneeringuga lubatule –

elamumaale määrata ärimaa kõrvalfunktsioon. Lähtudes sellest, et Altserva tn 23 krundi suurus võrreldes üldplaneeringuga ette kavandatud perspektiivse tootmis- ja ärialaga on väike, ei ole tegemist üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega.

Tegemist on Ahtme linnaosa Puru asumist kagusse ulatuva piirkonna juhtotstarbe üldplaneeringut täpsustava detailplaneeringuga.

3.3 Planeeritava ala Altserva tn 23 krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmine

Olemasolevat krundipiiri ei muudeta. Krundile on planeeritud üks ärihoone ning krundi maakasutuse sihtotstarve muudetakse 100% ärimaaks.

Maakasutuse andmed on toodud tabelis 1.

Maakasutuse bilansi koondtabel Tabel 1 Planeeringueelne

Planeeritud

Katastriüksuse lähiaadress ja tunnus

Planeeringu-

eelne

pindala

Planeeringu-

eelne

maakasutus

Katastriüksuse lähiaadress ja tunnus

Planeeringu-

järgne

pindala

Planeeringu-

järgne

maakasutus*

Altserva tn 23

32206:001:0071

1327 m2

Elamumaa

Altserva tn 23

32206:001:0071

1327 m2

Ärimaa

(ÄK 100%)

 

* maakasutuse sihtotstarve 100% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), katastri sihtotstarve 100% ärimaa;

3.4 Kruntide ehitusõigus

Krunt pos 1 aadressiga Ahtme mnt 72a

Olemasolev katastriüksus, mille suuruseks jääb 3828 m2, maakasutuse sihtotstarve säilitatakse ärimaa 100%. Planeeringuga ei muudeta olemasolevaid krundipiire.

Krundile on lubatud ehitada kokku kuni kaks hoonet ehitisealune kogupinnaga kuni 1150 m², lubatud maksimaalne krundi täisehitusprotsent on 30%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 10 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on kuni 2.

Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire.

Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.

Krunt pos 2 aadressiga Altserva tn 23

Olemasolev katastriüksus, mille suuruseks jääb 1327 m2, maakasutuse sihtotstarve 100 % määratakse ärimaaks. Planeeringuga ei muudeta olemasolevaid krundipiire.

Krundil asuv olemasolev hoone (ehitisregistri kood 102024290), ehitisealune

pindalaga 530 m2, jääb planeeritavale hoonestusalale.

Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on kuni 8,0 m (absoluutkõrgus 77.90),

kuni kaks korrust. Krundi täisehitusprotsent on 40%.

Lisaks hoonetele võib krundile rajada teid, tehnovõrke ja –rajatisi ning haljastust.

Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoone(te) võimalik asukoht krundil hoonestusalana (planeeritud hoonet (-id) võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse). Hoonestusala on suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta ja kuju, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete konkreetne asukoht hoonestusalal täpsustatakse projekteerimise käigus.

Enne hoonete ehitust tuleb rajada planeeringuga ettenähtud tehnovõrgud ja juurdepääsuteed.

Maaomaniku soovil hoonestusalal tehnovõrgu ümberpaigutamine toimub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² lõike 4 kohaselt, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

Krundi ehitusõigus hoonestusele on toodud tabelis 2 samuti ka tabelina põhijoonisel:

 

 

 

 

 

 

Planeeritud kruntide ehitusõigus Tabel 2 krundi aadress või aadressi ettepanek

Krunt 1

(Ahtme mnt 72a)

Krunt 2

(Altserva tn 23)

krundi suurus (m2)

3828

1327

maa sihtostarve ja osakaalu % (det. plan. liikide kaupa)

ÄK 100%

ÄK 100%

maa sihtostarve ja osakaalu % (kat. üksuse liikide kaupa)

Ärimaa 100%

Ärimaa 100%

suurim ehitisealune pind (m² )

1150

530

suurim korruselisus

2

2

suurim hoone kõrgus (m)

10

8

lubatud hoonete maksimaalne absoluutkõrgus (m)

79.73

77.90

suurim hoonete arv krundil (tk)

2

1

minimaalne tulepüsivusklass

TP3

TP3

ehitise kasutusviis

V, VI

VI

parkimiskohtade arv (norm/planeeritud)

21/10

5/5

krundi täisehitusprotsent %

30

40

 

3.5 Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutuse klasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" § 22, mille järgi hoonetevahelise minimaalse kuja laiuseks on 8 m. Nimetatud hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on vähem kui 8 meetrit, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

3.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Planeeritava ala asub väljaspool teemaplaneeringuga kehtestatud Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade piirkonda.

Linnakeskkonda uute objektide rajamisel on oluline selle sobivus linnamiljöösse. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlik inimesele, varale ega keskkonnale.

Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud:

- Katusekalle 0-40 kraadi, keelatud kasutada kaarkatust;

- Põhilised välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, betoon, fassaadiplaadid;

- Keelatud välisviimistlusmaterjalid palk, plast- ja metallvooder ning neid imiteerivad materjalid;

- Soovitatavad katusekatte materjalid käsitsi valtsitud plekk, profiilplekk (profiil

Klassik), laineline eterniit, betoon – ja savikivi;

- Sokli kõrgus minimaalselt 0,3-0,5 m planeeritud maapinnast;

- Piirded piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,2 m ja peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga; aedade materjalina kasutada metallvõrku või puitmaterjali.

Piirdeaed on soovituslik liigendada elavhekiga. Heki kõrgus ei tohiks olla üle 1,2 m, sõidutee nähtavuskolmnurgas üle 0,4m.Valida igihaljashekk.

 

4. Liiklus- ja parkimiskorraldus

Alus: Ehitusseadustik1;

Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad";

Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus.

Detailplaneeringuala on hästi juurdepääsetav, kuna ala piirneb põhjapoolt Altserva tänavaga

nr 3220206, mis asub transpordimaa sihtotstarbega Altserva tänav L3 krundil. Planeeringualalt on hea juurdepääs põhitänavale 3220201 Ahtme maanteele.

Altserva tänav on vastavalt Eesti Standardi EVS 843:2016 tänavate liigitusele jaotustänav. Selle koosseisus on ca 7,0 m laiune asfaltkattega sõidutee, millest paremale jääb 2,5 m laiune haljasalaga eraldatud jalgtee.

Juurdepääsud planeeringualale on lahendatud kohalikult Altserva tänavalt nr 3220206 olemasolevate asfaltbetoonkattega mahasõitude kaudu.

Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on kehtestatud teekaitsevöönd. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik §71 lg 3). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Altserva tänava kaitsevööndi laiuseks 10 meetrit, mõõdetuna äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras tee maaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.

Ahtme mnt 72a krundil kahesuunaline sõidutee on planeeritud 7,0 meetri laiuse.

Juurdepääs ja parkla on ette nähtud asfaltkattega. Kõnniteed on planeeritud kõvakattega (tänavakivid, asfalt).

Juurdepääsu ehitistele hoitakse vabana ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Mahasõidu nähtavuskolmnurka ei ole lubatud üle 0,4 m kõrguste nähtavust piiravate rajatiste või haljastuse planeerimine.

Planeeritaval maa-alal on sõiduautode parkimine kavandatud krundisiseselt.

Parkimine on lahendatud vastavalt Eesti Standardi EVS 843:2016 Linnatänavad tabelites 9.1 Eesti linnade ehitiste parkimisnormatiivid.

Hoone ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada eraldi liikluskorraldusjoonis, kus on ära lahendatud kergliiklustee, parklad, mahasõidud, liikluskorraldus (liiklusmärgid, teekattemärgistus), lõiked, kasutatavad konstruktsioonid, materjalid jne. Praegust lahendust käsitletakse, kui skemaatilist, mida ehitusprojekti käigus täpsustatakse ja lahendatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele ja linna poolt väljastatud projekteerimistingimustele. Kogu teedeehituslik ja liikluskorralduslik osa lahendatakse eraldi projektiga.

5. Keskkonnakaitseabinõud

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud, sest

planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille

jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on

loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 ja 4

ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu".

Planeering ei muuda kehtivat üldplaneeringut. Planeeringuga ei kavandata olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, mille tulemusel halveneks olemasolev keskkonnaseisund. Keskkonnamõju on lokaalse iseloomuga. Planeeringuga ei kaasne vahetut või kaudset mõju inimese tervisele ja heaolule. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub. Planeeritaval alal ega lähipiirkonnas ei ole kaitsealuseid objekte ning Natura 2000 alasid.

Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

5.1 Keskkonnatingimused

• Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates 1. jaanuarist 2009. Sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana.

• Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse ehitustöid olemasolevate elamute läheduses õhtusel ajal (nt alates kella 21.00-st kuni 8.00) – nii saab tagada ehitusaegse müra- ja vibratsioonimõju avaldumise võimalikult vähestele elanikele. Mürarikkamate tööde korral oleks soovitatav elanike mürarikkast tööperioodist postkasti pandavate teadete vahendusel informeerida.

• Müra vähendamiseks peavad tööriistad ja ehitusmasinad vastama tehnilistele nõuetele;

• Liiklusest tulenevat vibratsiooni saab vähendada ka liikluskorralduslike võtetega, vähendades liikluskiirust ning reguleerides piirkonnas raskeliikluse läbimist;

• Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnareostus;

• Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel säästulampe, LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms;

• Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olme- ja pakendijäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt.

 

5.2 Vibratsioon

Vibratsioonitaset sätestab sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" ja see peab vastama § 3 toodud nõuetele. Lubatud vibratsiooni piirväärtus (Lav) on päeval 79 dB ja öisel ajal 76 dB.

5.3 Müra

5.3.1 Liiklusmüra normtasemed

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 alusel tuleb uute planeeringute koostamisel arvestada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks müra sihtväärtusi, sellest lähtuvalt ei tohi planeeritava tegevusega kaasnev tööstus- ja liiklusmüra ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" kehtestatud müra sihtväärtusi.

Müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel, mille tagab planeeringust huvitatud isik.

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Vastavalt detailplaneeringule on planeeritaval alal tegemist III kategooria alaga, s.o. keskuse maa-alad.

Planeeringuala külgneb Altserva ja Ahtme maantee tänavatega, mis võivad põhjustada ala mõjutavat teeliiklusest tulenevat müra. Olulisi tööstusmüra tekitavaid allikad piirkonnas pole. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" kohaselt kehtib planeeritavatel elamualadel liiklusmüra sihtväärtus 65 dB päeval ja 55 dB öösel.

 

 

5.3.2 Leevendavad meetmed. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

Tagamaks häid akustilisi tingimusi eluhoone siseruumides tuleb rakendada järgmised leevendavaid meetmeid:

• Eestis kehtiva Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest" kohaselt tuleb planeeritud hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R´w +Ctr ≥ 30 dB;

• Akende valikul hoone riigimaantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Soovitatav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon R´w +Ctr ≥ 30 dB. Efektiivseim on 2+1 süsteemis 3-kordne aken või spetsiaalsete paksude klaasidega (9-10 mm) aken;

• Hoonete projekteerimisel arvestada nõutava heliisolatsiooni tagamisega, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonides või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

• Soojustusmaterjalid võimaldavad samuti mürataset alandada, sest nad katkestavad helilaine edasikandumise konstruktsioonis;

• Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga.

Hoonete projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) tuleb arvestada maanteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga.

Kohaliku tänavate omanik ei võta endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsiooni) leevendamiseks. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud tuleb kanda arendajal või moodustatavate kruntide igakordsetel omanikel.

5.4 Elektromagnetväli

Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi. Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused kehtestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine". Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.

Kehtestatud piirväärtuste kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral elektri- ja magnetväljad ületada elukeskkonnas järgmisi piirväärtusi:

• elektrivälja tugevus (E) - 5000 V/m (5 kV/m)

• magnetvootihedus (B) - 100 μT (0,1 mT)

Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. Õhuliini poolt põhjustatud elektromagnetilised väljad võivad indutseerida voole ja pingeid liini lähedastes juhtivates objektides.

Induktsiooni mõju peab arvestama ka elektriliini lähedal paiknevate pikkade metallrajatiste (näiteks sidepaigaldised, tarad, liinid või torud) või suuremõõtmeliste objektide (näiteks juhtivad katused, mahutid või suured veokid) puhul. Enamik mõjusid ongi seotud indutseeritud pingetega metallkonstruktsioonides ja -objektides, mis pole hästi maandatud. Neil juhtudel peab vaadeldava objekti iga juhtiva osa maandama.

5.5 Radoon

Alus: EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes";

EVS 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007";

EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast".

Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja

tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3.Standardite järgi on ehitustegevus piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3.

Hoone ehitusprojekti lahendus peab tagama, et hoonetes ei ületataks normikohast radooni fooni. Radooni uuringud koostada ehitusprojekti koostamise eel ja peale uuringuid selgitada lõplikud radooni leviku piiramise meetmed. Radooni kontsentratsiooni mõõtmist saab tellida Radoonitõrjekeskusest.

Eesti Geoloogiakeskuse esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala territooriumile, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Täpsemat teavet pinnasemõõtmiste kohta võib küsida ka Eesti Geoloogiateenistusest (http://www.egt.ee).

6. Jäätmekäitluse korraldamine ja haljastus

Alus: Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52);

Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmetenimestu1";

Planeeringuala jäätmekäitluse lahendamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, Kohtla-Järve Linnavolikogu 08. novembri 2013 määrusest nr 1 "Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri".

Planeeringus käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete kogumise, hoidmise ja äraveoga. Krundile tuleb paigaldada jäätmetele vastavad prügikonteinerid, nende täpne asukoht, suurus ja välimus tuleb kindlaks määrata projekteerimise käigus.

Prügiveoauto juurdepääs on tagatud juurdesõiduteede kaudu.

Prügikonteinerid ja prügiurnid peavad sobima antud keskkonda.

Eraldi kogutud jäätmed tuleb paigutada vastavasse kinnisesse konteinerisse või kogumispunkti.

Ahtme linnaosa ohtlike jäätmete kogumispunkt asub maaüksusel aadressiga Altserva tn 1b (OLEREX tankla vahetusläheduses).

Haljastus

Planeeritavatele kruntidele on võimalik rajada nii madal- kui kõrghaljastust. Soovitatav on kasutada hekki või kombineerituna hekki koos Eestis kasvavate alla keskmise kõrgusega puu liikidega. Hoone lähiümbrusesse jäävaile haljasalale saab istutada vaid puid, mille võrad ei jää kasvades hoonetele lähemale kui pool võra läbimõõtu.

Põõsaid ega puid ei tohi istutada tehnovõrkude kohale, sest juured hakkavad neid kahjustama, samuti on keelatud teeomaniku loata istutada puid ja põõsaid tee kaitsevööndisse. Teele maha- ja pealesõitude ning parklast väljasõidu nähtavuskolmnurgas ei tohi taimede kõrgus ületada 40cm. Haljastuse hooldus ja heakorrastus jääb kruntide siseselt krundi omaniku/valdaja kohustuseks. Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb lahendada ka krundi haljastus.

7. Kehtivad maakasutuskitsendused

7.1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Alus: Ehitusseadustik1 § 71, § 72;

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.

Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik §71 lg 3). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Altserva tänava kaitsevööndi laiuseks 10 meetrit, mõõdetuna äärmise sõiduraja välimisest servast.

Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest;

4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

7.2 Elektripaigaldise kaitsevöönd

Alus: Ehitusseadustik1 § 77, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 (Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73;

Planeeritava ala põhja- ja keskosa läbivad madalpinge elektriõhuliinid (0.4 kV), mille kaitsetsoon on 2 m liini teljest.

Elektrivarustuseks ehitatakse madalpinge maakaabelliin liitumiskilbist kuni planeeritavate hooneteni. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

1)ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

2)ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;

3)sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;

4)ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;

 

7.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd

Alus: Ehitusseadustik1 § 74, Keskkonnaministri 16. detsembri 2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus" §2;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele

– 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele

– 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m;

 

7.4 Sideehitise kaitsevöönd

Alus: Ehitusseadustik1 § 78, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 14 (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73);

Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Sideehitise kaitsevöönd on 1 meeter sideehitisest.

Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:

1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni;

2) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;

3) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

7.5 Kaugküttevõrgu ehitiste kaitsevöönd

Alus: Ehitusseadustik1 § 75, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 11 (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73);

Surveseadme kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat surveseadet ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud surveseadme ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Maa-aluste soojustorustike, mida mõlemal pool torustikke piiravad äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja horisontaaltasand, kaitsevööndi ulatus on: 1) alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2 meetrit; 2) 200 mm ja suurema läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit.

Surveseadme kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, kemikaale või väetisi; 2) teha lõhkamis-, puurimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, ladustada ja teisaldada raskusi ning korraldada ülesõite või teha muid surveseadme ohutust mõjutada võivaid töid.

7.6 Maardla

Alus: Maapõueseadus1 (vastu võetud 27.10.2016);

Detailplaneeringu ala kattub täielikult keskkonnaregistris arvel oleva Eesti põlevkivimaardla Tammiku kaevevälja maardlaosa (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 6) põlevkivi passiivse tarbevaru 1. plokiga ning kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldisega Tammiku kaevandus (loa nr KMIN-067; loa omaja Enefit Kaevandused AS). Tallinna Tehnikaülikooli 2015. a töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine" andmetel on projektalal püsiv põlevkivi tervik.

Riikliku tähtsusega maardlatega seotud küsimusi otsustab Keskkonnaministeerium.

võõrandada. Riik müüb talle kuuluva maavara kaevandamise õigust.

Maavaravarade kaitse ja maavarade kaevandamise nõudeid reguleerib maapõueseadus.

Maapõueseaduse § 14 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada:

1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;

2) juurdepääs maavarale;

3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.

 

8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Üldosa

Ahtme mnt 72a krundi hoonestusalal maaomaniku soovil olemasoleva tehnovõrgu ümberpaigutamine toimub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² lõike 4 kohaselt, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

8.1 Veevarustus. Reoveekanalisatsioon

Alus: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ( RTI, 12.03.1999, 25, 363).

Planeeritava ala vee- ja kanalisatsioonivarustus lahendatakse Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa olemasoleva ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooni baasil koostöös vee-ettevõtjaga.

OÜ Järve Biopuhastus on 30.04.2019 väljastanud detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused nr 2-9/1125.

Ahtme mnt 72a kinnistul asuva ühisveetorustiku asukoht on täpsustatud OÜ Järve Biopuhastus poolt 26.04.2019 kohapeal teostatud uurimistööde käigus.

Ahtme mnt 72a kinnistu

Ühisveevärgiga ühenduspunktiks on iga punkt veetorustiku lõigul A – B. Täpne ühenduspunkt määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Ühenduspunkti tuleb paigaldada maakraan.

Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktiks on olemasolev kanalisatsioonikaev KK-1, mis asub Altserva tänaval. Kinnistu piirile (kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri) tuleb paigaldada kanalisatsioonikaev.

Juhul, kui Ahtme mnt 72a kinnistul soovitakse rajada hoonet hoonestusalal olemasoleva ühisveetorustiku DN150 mm kaitsevööndi alale, tuleb antud kinnistul asuv ühisveetorustik ümber tõsta hoonestusalast välja.

Ühisveetorustiku tõstab ümber Ahtme mnt 72a omanik ning ühisveevärgi jaoks projekteeritud ja ehitatud rajatised antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve Biopuhastus.

Kõik ühisveetorustiku ümbertõstmisega seotud kulud ja riskid (projekteerimine, ehitus, ehitus- ja kasutusload, kooskõlastuste hankimine jne) kannab Ahtme mnt 72a kinnistu omanik.

Altserva tn 23 kinnistu

Ühisveevärgiga ühenduspunktiks on iga punkt veetorustiku lõigul C – D. Täpne ühenduspunkt määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Ühenduspunkti tuleb paigaldada maakraan.

Ühiskanalisatsiooniga ühenduspunktiks on punkt E, mis asub 1 meeter väljaspool Altserva tn 23 kinnistu piiri. Ühenduspunkti tuleb paigaldada kanalisatsioonikaev.

Vee- ja kanalisatsioonivõrguga ühenduspunktid on tähistatud planeeringu põhijoonisel.

8.2 Sadeveekanalisatsioon

Planeeringu koostamise hetkel sadeveekanalisatsioon Kohtla-Järve linna selles piirkonnas puudub. Planeeringuala kruntidele kavandatavate hoonete sadeveed kogutakse krundisiseselt kokku ning suunatakse haljasaladele, kus need imbuvad pinnasesse.

8.3 Elektrivarustus

Planeeritava ala elektrivarustus projekteeritakse vastavalt Elektrilevi OÜ Virumaa regiooni poolt 12.04.2019. a väljastatud tehnilistele tingimustele nr 324742. Altserva tn 23 maatükil oleval hoonel (Pos 2) on olemas võrguühendus (Alus: Võrgu- ja elektrileping 11.03.2008 nr 413904003/1), liitumiskilp asub 0,4 kV õhuliini mastil nr 15.

Ahtme mnt 72a kinnistu detailplaneeringu ala varustamine elektrienergiaga on ette nähtud olemasoleva Ahtme nr 8:(Kohtla-Järve) alajaama F2 madalpinge õhuliini mastist nr 15 uue maakaabelliini ehitamisega kinnistule. Objektide elektrivarustuseks paigutatakse kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbist hooneteni ehitab tarbija oma maakaabelliini elektripaigaldise peakilpi.

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid (Ehitusseadustik1 § 70, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 lg 3 (Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73)).

Hoonete varustatus kommunikatsioonidega ning liitumispunktid ja nende täpsed asukohad projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrkude tööprojektid koostatakse võrguvaldajate projekteerimistingimuste alusel.

8.4 Soojavarustus

Planeeritava hoone soojavarustuse lahendamisel on võimalus teha seda kaugkütte baasil.

VKG Soojus AS poolt on kaugküttevõrguga liitumiseks 17.04.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr 05A-19. Soojusvõrgu liitumise punkt – olemasolev soojustrass, torud WTS 2P 65/160.

Tarbija projekteerib ja ehitab soojustrass alates ühendust kuni krundil Altserva tn 23 asuva hooneni, paigaldab siibrid.

Lisaks on soojavarustust võimalik lahendada planeeringualal paikneva hoone küte individuaalsete küttesüsteemidena. Süsteemide valik tehakse vastavalt hoonestaja soovidele hoone projekteerimise käigus arvestusega, et küttesüsteem oleks maksimaalselt energiat säästev ja minimaalselt keskkonda saastav. Hoone kütmisel on soovitav kasutada keskkonnasõbralikumaid kütteviise.

8.5 Olemasolev sidetrass. Sidevarustus

Ehituse käigus tuleb hoiduda tehnovõrkude vigastamisest. Järgida trasside valdajate kooskõlastustega määratud tingimusi. Arvestada tuleb tehnovõrkude kaitse-eeskirjade ja servituudialadega. Enne tööde alustamist tehnovõrkude kaitsetsoonis kutsuda kohale vastava tehnovõrgu valdaja esindaja ja kooskõlastada tööd kaitsetsoonis. Juhul kui planeeringu alla jääva Telia Eesti AS-le kuuluva maakaabli paigaldussügavus ei anna välja 0,9 m, tuleb kaabli kaevikut süvendada ja kaitsta kaabel lõhestatud toruga selliselt, et toru otsad ulatuksid rajatavast teest kummalegi poole vähemalt 0,7 m pikkuselt. Kui kaabel asub sügavamal kui on ettenähtud pinnase koorimine, ei ole vaja kaablit eraldi välja kaevata, vaid lisada kaabli peale reservtoru, mille otsad on korkidega suletud. Toru otsad tähistada markerpallidega.

Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega.

Ahtme mnt 72a krundi hoonestusalal maaomaniku soovil olemasoleva sidekaablite ümberpaigutamine toimub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² lõike 4 kohaselt, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

Kõik sidekaablite ümbertõstmisega seotud kulud ja riskid (projekteerimine, ehitus, ehitus- ja kasutusload, kooskõlastuste hankimine jne) kannab Ahtme mnt 72a kinnistu omanik.

9. Servituudi seadmise vajadus

Isiklik kasutusõigus seatakse tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnorajatiste majandamiseks. Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (Asjaõigusseaduse §225). Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad.

 

 

 

 

 

 

Servituutide vajadus Tabel 3 Teeniv kinnisasi

Valitsev kinnisasi/ Isik, kelle kasuks servituut on seatud

Isiklik kasutusõigus

Ahtme mnt 72a

Tehnovõrgu valdaja

Tehnovõrgu talumise servituut (olemasolev: soojatorustik; sidekaablikanalisatsioon; sidemaakaabel; veetorustik;

planeeritav: madalpinge elektrimaakaabelliin, ühisveetorustik)

Isiklik kasutusõigus annab tehnovõrgu kasutajale õiguse kasutada tehnorajatise kaitsevööndit võrgu majandamiseks koos kaitsevööndiga seotud õiguste ja kohustustega.

Altserva tn 23

Tehnovõrgu valdaja

Tehnovõrgu talumise servituut (olemasolev:

madalpinge elektriõhuliin; sidekaablikanalisatsioon; vee- ja kanalisatsioonitorustikud; planeeritav: soojatorustik, madalpinge elektrimaakaabelliin)

 

10. Tuleohutusnõuded

Alus: Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116);

Standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus";

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele";

Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1";

Tuleohutusnõuete täitmise eest krundil vastutab selle omanik ja valdaja.

Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest 8 meetrise tuleohutuskujaga. Juhul, kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega (nt tulemüür, tuletõkkesein).

Detailplaneeringualal on olemasolevate ja planeerivate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvate hoonetega tagatud.

Tulekustutustehnikaga juurdepääs planeeringualale kavandatavatele hoonetele on tagatud

juurdesõiduteede kaudu Altserva tänavalt. Juurdepääsutee minimaalne laius on 7 m. Teede kandevõime peab olema nii suur, et seal saaksid liigelda raskeveokid (tuletõrjeauto täismassiks arvestada 25 tonni).

Kavandatavad hooned planeeringualal minimaalselt tulepüsivusklassiga TP3. TP3 klassi hoonetena on lubatud rajada hooned, mis on ühekorruselised kogupindalaga kuni 2400 m2 ning kuni 14 m kõrgused hooned. Täpsem tulepüsivusklass anda järgnevas projekteerimisstaadiumis.

Ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on V ja VI kasutusviis.

Eesti Standardi EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus järgi

VI kasutusviisiga ehitisel 2. tuleohuklassi ja kuni 2 000 m2 tuletõkkesektsiooni piirpindala

korral ühe tulekahju minimaalne normvooluhulk 20 l/s ja arvestuslik tulekahju kestvus 3 h.

Tuletõrjeveevarustus baseerub ühisveevärgi torustikule paigaldatud hüdrantidel.

Lähim OÜ Järve Biopuhastus tuletõrjehüdrant nr AH037H asub Altserva tänaval (Altserva tänav T3 transpordimaa maa-ala) Altserva tn 23 kinnistu vastas (vt Põhijoonis). Vastavalt 15.10.2015 tehnilise seisukorra kontrollimise aktile antud hüdrandi mõõdetud tegelik veevooluhulk on 55 l/s (Alus: OÜ Järve Biopuhastuse e-kiri 26.04.2019, Aleksandr Petuhhov, Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener).

11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riske vähendavad:

• piirkonna hea nähtavus ja valgustus;

• elav keskkond;

• selgelt eristatavad territooriumi piirded;

• korrashoid, jälgitavus;

• valduse sissepääsude arvu piiramine;

• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine;

• Juurdepääsuteede ja sissepääsude jälgimine, videovalve.

 

Krundi omanik on kohustatud hoone ja rajatiste projekteerimise protsessis ning hilisemal kavandatu ekspluateerimisel arvestama kõikide planeeringu seletuskirjas toodud piirangute ja kohustustega.

12. Planeeringu rakendamine

Kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisega mingeid kohustusi ei kaasne. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakasutuse sihtotstarbe muutmisel ja ehitusprojektide koostamisel. Hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Vajalikud juurdepääsud avaliku kasutusega tänavatelt ning tehnovõrgud ehitatakse välja arendaja kulul. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub arendaja ja tehnovõrgu valdaja vaheliste kokkulepete alusel. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate lepingute alusel.

Planeeritav maa-ala jääb vööndisse, kus on tõenäoline normatiive ületavate

keskkonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon) esinemine. Olukorra hindamise ning lahendusega ette nähtud leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi omanikul/arendajal. Tee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemasoleva tee liiklusest tulenevat, inimesele ohtlike mõjusid planeeritaval alal

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.


Kontaktid


Kohtla-Järve Linnavalitsus
Keskallee 19, Kohtla-Järve, 30395

Tel. 337 8500 
faks 337 8503 
linnavalitsus[a]kjlv.ee

Avatud:
E., T., K., N.:
 kell 8.00-17.00
R.:  kell 8.00-15.45

 


Linnavalitsuse teenistujad

Linnavolikogu liikmed 

Tähtsad telefoninumbrid


Teede ja tänavate hooldus
OÜ N&V dispetšer
Tel. 336 6730 
Mob. 5189707 (ööpäevaringselt)

 

Tänavavalgustuse rikke telefon
Tel. 663 5788