2.04.20

Seoses koroonaviiruse COVID-19 puhanguga on

Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoone

suletud 03.04-19.04.2020.

Ametnike lauatelefonid on suunatud mobiilidele.

Info telefon: +372 337 8500

E-mail: linnavalitsus@kjlv.ee

 

« Tagasi

Ettevõtjatele: küsimused ja vastused


● Millist riigiabi saame kasutada töötajate kohapealt, kui jääme tooraine tarnete raskustesse euroopast? Kui tellimused vähenevad jne?

Riik hüvitab ajuselt märtsist maini töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas. Kas kalkulatsiooni osas on ka kommunikatsiooni olnud, st et arvestuse alused ja hüvitatav % jäävad samaks? Ei suutnud detaile kuskilt välja lugeda.

● Kuidas neid eelmise aasta samal aja ja selle aasta käibeid võrrelduna tõestama peab?

Tööandja esitab võrdluse näiteks e-Maksuame maksukohustuslaste registri väljavõena. Töötukassa kodulehel tuleb täpsem info, milliseid tõendeid võib esitada ja kui ei ole täpsustatud, siis tööandja peab ise hindama, milline tõend on sobilik ja piisav.

● Tööelu veebilehel hps://www.tooelu.ee/et/uudised/2561 on üleval info, kus Haigekassa juht Rain Laane ütleb järgmist: „...võimalik haigusleht võa siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haigussümptomid veel avaldunud ei ole." Seda, Laane sõnul, eesmärgiga, et haiged või haigusega kokku puutunud inimesed saaksid koju jääda ja suudaksime sellega üheskoos viiruse levikule piiri panna. Kuna meie eevõe töötajatest on tänaseks ligi 20 töötajat 200-st koroonaviiruse haigega kokkupuute tõu töölt kodus, siis tegime järelpäringu Ees Haigekassase ja saime sealt järgmise seisukoha: „Kui inimene on lähedalt kokku puutunud nakkushaigust põdeva inimesega, on haigus- või hoolduslehe väljastamine lubatud." Kuidas seda lähedust siinkohal tõlgendama peaks?


Haigus- või hoolduslehte saavad võa töötavad inimesed, kes on ise haiged, põetavad haiget last või lähedast. Samu on võimalik haigusleht võa siis, kui inimene on COVID-19 haigega kokku puutunud, kuid haigussümptomid veel avaldunud ei ole. Perearst hindab igat juhtumit lähtuvalt tema eripärast.

Alates 16.03.2020 on seoses COVID-19 levikuga haigestunutel ja hoolduslehte vajavatel töötavatel inimestel võimalus ajuselt haiguslehte patsiendiportaalis digilugu.ee ise avada ning haigus- või hoolduslehe saamiseks võib endiselt helistada ka oma perearskeskusesse. Olukorras, kus haiguslehe võtmiseks tegelik alus puudub, jääb töötaja ilma haigushüvisest ja töötasust ning tööandjal on õigus hiljem seda aega, kui töötaja viibis ilma õigusliku aluseta töölt eemal, käsitleda nn tööluusina ja tööleping lõpetada.

● Küsimus: prakkandid ja õppimise kõrvalt töötavad noored spetsialisd jäid kodututeks, kuna õpilaskodud käs sulgeda. Kõik majutusasutused on ka kinni. Samas, hetkel suudetakse tellimusi hoida ja töö vajab tegemist.

Kui on probleeme eluasemega, siis on ala võimalik pöörduda KOVi poole abi saamiseks.

● Oleme kaubandussisustusega tegelev Ees eevõte, kellel on Soome kliendiga leping kauba (kaupluse mööbel) tarnimiseks Soome 14.aprillil. Kas saame õiges aru, et kehtestatud eriolukorras kaupade vedu veel takistatud ei ole, kuid kas kauba vedaja/autojuht, kellel haigusnähte ei esine ja järgib üldiseid turvameetmeid, peab veetma nii Soome sisenemisel kui ka tagasi Eessse tulles mõlemal juhul 14 p isolatsioonis? Missuguste protseduuridega peaks kaupa vedav isik piiriületamisel arvestama ning kas on ka üleveo tarbeks erilisi dokumentatsiooninõudeid kaubale?

Kaupa vedavatele isikutele need piirangud ei keh – aluseks on VV otsus.


● Mil viisil peab tööandja tõestama, et vähemalt 30% töötajatele pole tööd anda?

Selgumisel, Töötukassa töötab ankeedi välja. Soovitan kindlas kirjalikul teatada TLS § 35 rakendamisest. Rakendab TLS § 35 ja tõend on töötasu väljamaksmine.

● Millise ajaperioodiga võrreldes peab olema töötajate palka vähemalt 30% võrra langetatud?

Võrreldes kehvas töölepingus kokkulepitud töötasuga. Küsimus on, mis on sulle iga kuu garanteeritud, millega sa saad arvestada iga kuu. Isegi kui sul on nt et lubatud on 10% käibest, kui käivet ei ole, saad ikka oma nö põhisumma.

● Kas kõikide töötajate summaarset töötasu peab olema vähemalt 30% võrra langetatud või igat töötajat vaadeldakse eraldi?

Igat töötajat vaadatakse eraldi.

● Kui töötajad on saanud miinimumpalka, mis tähendab et seda langetada pole võimalik, kas siis töötaja/eevõte hüvist ei saa?

Saab, kui vastab kahele esimesele kriteeriumile ja saab miinimumpalka.

● Kui eevõele tekkis käive maikuust 2019, kas siis töötaja/eevõte hüvist ei saa? Saab, kui vastab kahele viimasel kriteeriumile.

● Sooviksin teada kuidas saab toimuma Töötukassa poolt toetuse kalkulatsioon kui puuduvad palgaandmed 12-kuulise perioodi kohta. Meie hotelli valdav osa töötajatest on palgatud jaanuaris, hotell avas uksed veebruaris. Ja sulgesime uksed 15.märtsil, kuna kõik broneeringud annulleeri sisuliselt nädala jooksul. Ehk siis meil puudub see 12-kuu keskmine töötasu. Kas arvestus toimub üldse praeguse eevõe põhiselt või pigem töötaja ja tema sotsiaalmaksu tasumiste põhiselt?


Lähtutakse töötaja maksetest.

● Kas MTÜ mis kuulub tulumaksusoodustusega nimekirja võib ka maksudega võlgnevusse maksuamele jääda või makse ajatada perioodil 01.03-31.05.20 ilma, et MTÜ antud nimekirjast sel põhjusel välja arvatakse?

Kas Ees Töötukassa pakutav tööturuteenuse meede vähenenud töötasu toetamiseks kehb ka MTÜ-dele kui kolmest ngimusest kaks on täidetud.

● Kas töötaja võib nõuda tööandjalt kõikidele kaastöötajatele COVID19 tes tegemist eevõtja kulul?

Töötaja ei saa nõuda, et tööandja tesks kõiki kaastöötajaid. SOM ei pea seda pigem proportsionaalseks. praegu ei ole võimalik raha eest teste teha, tesmise vajaduse üle otsustab

perearst, kes annab inimesele selleks vajaliku saatekirja. Edasi peab inimene jääma ootama telefonikõnet, kus talle teatatakse, kus tes võtmine toimub.

Ka muul juhul ei saa töötajad nõuda, et kaastöötajad läbiksid tervisekontrolli. Tervisekontrolli läbimine on ikka tööandja otsustada vastavalt riskianalüüsile. Olgugi, et tegemist on uue ja tundmatu viirusega, on sama põhimõte teiste haiguste puhul ka, nt keegi ei nõua lauskontrolli gripi leviku perioodil.

Tööandja on kohustatud analüüsima töökeskkonnas esinevaid uusi ohutegureid seoses COVID- 19 levikuga ning selle mõjust inimese tervisele (hinnates seejuures COVID-19 nakatumise ohu laadi, suurust ja kestust) ning võtma kasutuse meetmed riskide välmiseks ja/või nende vähendamiseks, lähtudes sealjuures Terviseame soovitustest. Riskide maandamismeetmeteks on erinevaid võimalusi: viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikseks, korraldada tööprotsess nii, et välda bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonna (töökeskkonda lubatud vaid eevõe töötajad), järgida tööhügieeni nõudeid, määrata kindlaks tegevuskava bioloogiliste ohuteguritega seotud riskide maandamiseks, võa kasutusele ühiskaitsemeetmed (nt ühistranspordi sõidukites pilemüügi lõpetamine) või isikukaitsevahendid.

● Kui eevõtja sellest keeldub kuna keegi töötajatest ega töötajate lähiringkonnast ei ole viirusesse haigestunud, siis kas töötajal on õigus päevapealt teatada et tema enne tööle ei tule kui tesd on tehtud ja ta saab kindluse et tema tervis tööl olles ei ole kuidagi ohustatud?

Üldjuhul ei ole töötajal õigus tööst keelduda, kui tema kolleegil kahtlustatakse COVID-19 või tuvastatakse COVID- 19 haigestumine, v.a. juhul kui pärast nakatumist ei võta kolleeg haiguslehte ega lähe ravile või kui tööandja ei puhasta ruume vastavalt Terviseame soovitustele.

Kui kahtlust ei ole ja tööandja on omalt poolt rakendanud ka ennetusmeetmeid, st eelkõige taganud hügieenireeglite järgimise, siis ei saaks töötaja tööle tulemisest keelduda. Kui töötajal tekib tõsine paanika vms ehk psühholoogiline probleem, siis tasuks tööandjal korra mõelda, et kas saab selle üksiku töötaja töökoha kuidagi ümber kohandada, et ta ei puutuks nii palju kolleegidega kokku

töötaja peab arvestama ka, et kui ta keeldub tööle tulemast, siis hiljem kui tekib vaidlus tööandja ja töötaja vahel, siis peab töötaja suutma tõendada, et tööandja ei ole taganud talle ohutut töökeskkonda ja tema tervis oleks saanud tööle tulles kahjustada

Töötaja keeldub töö tegemisest kuna tööandja ei taga talle ohutut töökeskkonda ja saab keskmist töötasu (TLS § § 28 lg 2 p 6 ja TTOS § 14 lg 5 p 4).

● Töötaja võib võa perearslt haiguslehe kuna tööandja ei ole nõus kõigile töötajatele tes tegema? Töötaja on tööandja juures viibinud ning täies terve aga ome on perearst avanud talle haiguslehe. Töötaja tunnistab ka ise et ei ole haige aga haigusleht on hirmus et äkki ta nakatub tööl olles. Mida peab tegema tööandja kui teab et töötaja on terve aga perearst on väljastanud talle haiguslehe? Kuhu peab tööandja pöörduma ja kust leida sellekohast infot?

Tööandja võiks töötajaga rääkida, et ta haiguslehe lõpetaks. Viimases hädas võib tööandja pöörduda ka Haigekassa poole ja öelda, et perearst on tema hinnangul väljastanud alusetu haiguslehe. Haigekassa saab olukorda hinnata ja vajadusel perearsga rääkida/ametliku järelevalve algatada. Tegelikult ei tohiks perearst sellises olukorras haiguslehte ju väljastada, aga kui on nii tehtud, siis jah ega tööandjal suur muud valikut ei ole, kui proovida töötajaga rääkida või kui probleem muutub laiaulatuslikuks, siis Haigekassa.

● Kuna enamus maamajutuseevõtetest on mikroeevõed, siis palun infot nende toetusmeetmete kohta. Töötasupake neile ju ei laiene.

Laieneb ka neile samadel ngimustel.

● Eevõte müüb riideid ja jalanõusid turgudel ja laatadel. Seoses koroonaviirusega müüki ei toimu. Eevões töötab ainult 1 inimene töölepingu alusel. Kas on võimalik tal saada töötukassalt 70 protsendilist palgatoetust? Käibemaksukohuslane firma ei ole. Müügiaruanded on kuude lõikes olemas. Ka eelmise aasta majandusaasta aruanne on olemas, kuid veel esitamaa. Aga minul ei toimu tegevust niikaua kuni kestab keeld üritustele.


Jah, on võimalik, aga töötaja palk peab olema langenud.

● Mis saab juhatuse liikmete toetusmeetmetest? TK meetme alla ei lähe, ei välista et veel.

● Mis saab vähem kui 1a tagasi registreeritud eevõtetest? Võivad vastata kahele kriteeriumile kolmest.

● Millal võiksid olla valmis KÕIKIDE TUGIPAKETTIDE DETAILSED TINGIMUSED JA MILLAL PAKETID KÄIVITUVAD?

Töötasu hüvitamine:

a. Kas on kitsendused töösuhte kestvusest tulenevalt, näiteks kui töötaja on töötanud vähem kui 12 kuud, kuid katseaeg on läbitud ja töölisega on sõlmitud tähtajatu tööleping? Kuidas toimub sellisel juhul töötasu keskmise arvutamine?

b. Kuidas ja mis ngimuste alusel toimuvad riigi poolsed väljamaksed, kui eevõte on kvalifitseerunud toetuse saavate eevõtete hulka? Kas töötajale makstakse juurde tagasiulatuvalt vastavalt deklareeritud sots. maksule? Kas tööline saabki kuus vähem käe ja kunagi hiljem kompenseeritakse? Kas eevõte maksab toetuse välja ja riik kompenseerib hiljem?

Töötasu keskmine on töötaja põhine, nagu koondamishüvisel.

Eevõte maksab välja ja siis maksab TK. Lisan, et võrreldes kehvas töölepingus kokkulepitud töötasuga peab olema vähenemine.

● Seoses palgatoetusega eevõtetele. Nendele eevõtetele, kelle käive on langenud 30-50%, on tões palgatoetusest abi, võibolla isegi kasumlik, aga eevõed kelle käive on kukkunud nulli, on see surmaotsus. Ühe kuu eest tuleb ise palka maksta, kahe kuu eest 150€ kuus igale töötajale, lisaks tööjõumaksud, lisaks rent ja veel mõned püsikulud. See pankrolaine ja töötute hulk mis nüüd tuleb, arvata võib, et enamus ilma käibeta eevõeid seda üle ei ela. Kas see on nüüd eevõtluskeskkonna puhastamine nõrgematest?

Meetme eesmärk on välda hüppelist töötuse kasvu ning meede on praeguse teadmise kohaselt ajune, eeldusel, et viiruspuhang suve hakuks muutub. Olukorra muutudes vaadatakse ka meetmed üle. Rõhutan üle, et tegu on esimeste nn kriisimeetmetega ja neid tuleb juurde. Täpsem info hetkel uutest meetmetest puudub.

● Minu mure siseneb riigihankes, mille Focuspoint OÜ võis aga lepingu sõlmimine on hankija poolt kuni 1. maini ootele pandud. Tegemist on kultuuriasutusega, mis nagu kõik teisedki sarnased asutused on sulgenud oma uksed. Aga just praegu oleks mõistlik see leping sõlmida ja tehing lõpuni viia, mõistlik oleks just praegust aega kasutada seadmete tarnimiseks, sest siis, kui maja taas avatud, oleksid hangitavad vahendid kohal ja kohe kasutatavad. Teisalt aitaks see tehing Focuspoint OÜ-l praeguse eriolukorraga paremini toime tulla ja selle firmaga elast teenivatel inimestel kriis üle elada.

Tegu on kahetsusväärse olukorraga, ent paraku kui see ei riku sõlmitud lepingut, on see hankija õigus.

● Meil on mitmed töötajad kes töötavad veerand kohaga või osalise tööajaga. Kui hetkel saab, näiteks 300eur palka, siis:
1. 70% on 210eur

2. 210+150=360eur

Kas see 150 on jaotatav osalise tööaja protsendiga?

150 eurot on minimaalne summa, mille tööandja peab maksma. Rohkem võib ala maksta, aga mie alla 150 euro, sõltumata tööajast.

● Need eevõed , mis riik käskis sulgeda ei ole majandusmeetmetega kaetud. Ehk esimeses voorus ujulad jne peaks riik näiteks jooksvad kulud katma(mie saamata jäänud tulud).

On ikka kaetud. Tõsi, saamata jäänud tulusid ei kompenseerita, küll aga väga piiratud ulatuses tehtud reaalseid kulutusi, nt suurürituste puhul. Vabariigi Valitsus on seoses kujunenud kriisiolukorraga heaks kiitnud mitmed leevendavad meetmed eevõtjatele:

● Kas kultuuriteenust pakkuv FIE võib eriolukorrast ngituna ilma jäänud töötasude eest saada riigipoolset kompensatsiooni? Olen FIE kultuurivaldkonnas (laulja ja muusik). Minu igapäevaseks tööks on kultuuriteenuse osutamine kultuuri,- sotsiaal- ja haridusasutustes, samu ka restoranides ja väiksemates söögi-joogi kohtades. Seoses eriolukorra

kehtestamisega riigis on vastavalt korraldusele kõik üritused, milles ma pidin osalema, tühistatud. Seega kuni 1. maini puudub mul igasugune sissetulek.

Kas oskate sellele küsimusele vastata või saate nõu anda, kuhu ma peaksin selles küsimuses pöörduma?

Konkreetselt füüsilisest isikust eevõtjatele viiakse sisse avansilise sotsiaalmaksu abimeede. Meetmete nimekiri pole lõplik ning võimalik, et lisandub täiendavaid abimeetmeid ka FIEdele. Kahjuks ei oska ma hetkel vastata, kas Kultuuriministeerium kavandab suunatud meetmeid loomeinimestele.

● Kas, antud toetusmeetmed laienevad ka väikefirmadele, OÜ'dele kellel on vähem kui 10 töötajat?

Jah. Eevõtja suurusest tulenevaid piiranguid ei ole.

● Mind huvitaks, kuidas näeb välja palgatoetuse taotlemise protseduur, millal seda saab taotleda, kas taotlejaks on eevõte või inimene ise? Kui kiires käib taotluste rahuldamine? Milliseid andmeid on vaja ja mis kujul?

Taotlema saab hakata ilmselt aprilli algul. Taotluse esitab eevõte, toetus kantakse üle töötajale.

Täpsema vormi kehtestab Töötukassa. Eesmärk on , et taotlused saaks rahuldatud 5 tööpäeva jooksul.

Saab taotleda kahe kuu ulatuses, perioodist 1.03-31.05, tööandja valikul.

● 1. Kuidas hoida antud olukorras määrava tähtsusega spetsialiste eevões?

● 2. Millised on valitsuse kriisimeetmed lennundussektoris?

● 3. Kuidas käsitletakse tekkinud olukorra valguses Ees eevõtete juhte?

Kehvad kõigi sektorite, sh lennunduse kohta. Vastuseks kolmandale küsimusele: eraldi meetmeid juhdele kavandamisel ei ole. Jagame seisukohta, et tegu on väga oluliste isikutega, ent tööturu seisukohast mie kõige haavatavama osaga.

● Kas käendus (esimene Kredex meede) on ilma intressita?

Käendus tuleb praeguse info kohaselt ilma intressita, laenu intress saab olema 4%.

● Kui nüüd märtsis ei kukku käive 30% vaid 25% ... kas siis palga toetust ei tule ? Aprillis, Mais ületame kindlas 30%-i künnise. Kuhu tuleb esitada avaldused mis kujul? Arvestused käivad ikka täis kuude lõikes?:)

Täpsem info palgahüvise kohta: hps://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvis Arvestused täiskuude kohta ja taotlus esitada Töötukassale.

● Küsimus, kuidas peab hakkama saama MTÜ, kellel üks palgaline töötaja, kellel 8 liikmeline pere, kuid kõik broneeringud on tulnud tühistada ja palgaraha pole kuskilt laekumas. Püsikuludega samu päris, päris kurb.

Töötukassa palgahüvis kehb ka MTÜst palka saanud isikutele.

● Mul kui eevõtjana on 3 mure:

1. Võtsime Eesst rendibussi, et tuua Poolast kaupa. Väikebuus sai võetud perioodiks 10.03-17.03. Kui koroonaviiruse tõu tuli teade, et välisminsteeriumilt, et kõik

viivitamatult koju pöörduks. Seega tulime kiirelt Poolast tagasi ja andsime bussi valduse ( buss Prorendi hoovi ja võtmed postkas ) 15.03

Palunsin Prorent OÜ-l tagastada 2 päeva raha, mis oli eemakstud, sest eriolukorra tõu tuli reis katkestada ja bussi ei olnud enam vaja. PAraku ei ole Prorent OÜ nõus tagastama 2 päeva raha. Otsene kulu neil puudus, bussi said tagasi, kuid raha ei ole nõus tagastama, mida teha selle puhul? Kahe päeva rent on 120 eurot.

2. Kuna meie eevõte on otseselt seotud välisriikidest riiete toomisega ja Eess müümisega, siis eriolukorra tõu ei saa me seda enam teha. Nimelt oli meil plaanis võa uus rendipind alates 1.04, ka leping on allkirjastatud. Kui eriolukorra tõu tundub, et ma ei ole võimeline täit rendisummat tasuma, sest ei tea, kas ja millal üldse kaupa saab tooma hakata. Palusin kompromissi uuelt rendileandjalt, et maksta kuni eriolukorra lõppemiseni vähem rendiraha, kuid ta ei olnud nõus, vastas, miks tema peab üksi kulud katma. Leppisime lepingus kokku, et juhul kui ma taganen lepingust, siis pean tasuma 360 eurot, kuid eriolukorra tõu see soov ülesõtlemiseks üldse tekkis. Kas ma pean tasuma selel leppetrahvi, kuna minust mie olenevatel põhjustel sausime kajandusraskustesse?

3. Kuna eevões on veel kaks töötajat, siis tekkinud olukorra tõu ei ole ma suureline neile palka maksma, mida ma tegema peaksin, et riik toetaks neid töölisi?

1) Lepinguõigust puudutav regulatsioon on ee nähtud võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) ja see kehb ka väljakuulutatud eriolukorras. Lepinguõiguse üldise põhimõe kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu lõpetamiseks peab seetõu esinema mõni lepingust endast või seadusest tulenev alus. Nii on see ka üürilepingute ja rendilepingute puhul, kusjuures rendilepingutele kohaldatakse suures osas üürilepingute säeid. Üüri/rendilepingu ülesütlemise alused on ee nähtud VÕS § 313–319, lisaks eeltoodule võivad ülesütlemise alused tuleneda ka poolte kokkuleppest. VÕS § 313 annab üldise aluse nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu lõpetamiseks mõjuval põhjusel. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Seega tuleb hinnata, kas konkreetsel juhul esineb mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et reeglina peab kumbki lepingupool saama lähtuda sellest, et leping kehb korralise lõppemiseni. Paragrahvi 313 puhul tuleb hinnata, kas konkreetsed asjaolud on ülesütlemist sooviva lepingupoole jaoks sedavõrd olulised, et need kaaluvad üles teise lepingupoole huvi lepingu korralise kehvuse osas. Seega on kõnealune ülesütlemise alus hinnanguline.

Kui lepingu ülesütlemiseks on kehv alus siis peab rendileandja lepingu lõppemisele järgneva aja eest ee makstud rendi tagastama (VÕS § 337 ja § 195 lg 5).

2) Ka teise küsimuse puhul kehb eelmises vastuses märgitu, et lepingu ülesütlemiseks peab olema konkreetne alus, mis tuleneb kas lepingust või seadusest. Mis puudutab lepingu lõpetamise puhuks kokku lepitud leppetrahve, siis VÕS § 334 lõike 4 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvist. Seega on võimalikud kokkulepped üksnes kahju hüvitamise kohta (seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendis RKTKo 3-2-1-65-15, p 11), aga kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on võlgniku vastutus kohustuse rikkumise eest. Võlgnik ei pea hüvitama tekkinud kahju, kui ta tõendab, et olukord on tekkinud vääramatu jõu tõu. Samas on vastutuse osas pooltel võimalik sõlmida erikokkuleppeid. Leppetrahvikokkulepped on § 334 lg 4 kohaselt tühised.

3) Töötukassa hüvitab 70% töötaja palgast kui käive on vähemalt 30% kahanenud. Seda saab kahe kuu kohta omal valikul perioodist 1.03-31.05. Täpsem info Töötukassast.


● Kas EL poolt on tulemas EL ülesed toetused või jäävad need iga liikmesriigi põhisteks ja

siseriiklikult otsustada ?

Kas tulevad toetused Eess majadus sektoritele kus majandustegevus kriisi tõu peatus ja seisab määramata aja ? Laenude andmine läbi Kredexi vms ei ole lahendus.

Miks ei plaanita otsetoetusi kõikidele kodanikele nagu seda teevad UK ja USA , Hongkong , Prantsusmaa jne ? See lahendaks vahetumalt inimeste probleeme. Eevõed millede majandustegevus on peatunud saaksid töötajad rahulikult kriisi perioodiks koju saata ja kriisi perioodi üle elada ilma koondamata ja pankro minemata ?

Kas tulevad riigi poolt toetused sektoripõhiselt ja mie laenudena vaid tagastamatu otsetoetustena ? Turismile , Toitlustusele ja Majutusele ja kõigile kes tänu kriisile ei saa oma normaalset majandustegevust teostada. Ma ei pea silmas neid kellel on lihtsalt osaline käibe langus või vähenenud tegevus.

1. Praegu teadaolevalt on tulemas siseriiklikud meetmed, sh EL vahenditest. Võimalik, et ka üle-Euroopaliselt miskit tuleb, kuid sel juhul mie otsetoetusena vaid samu laenude või käenduste kujul.

2. Sektoripõhiseid toetusi ei ole otsustatud. Lisaks otsustatud meetmetele on tulemas ka lisa, sh ilmselt ka toetustena, ent mis kujul ja kellele, see on veel lahne.
3. Sellist lahendust ei kaaluta, see oleks ääretult kallis meede. Praeguses seisus lähtume vajadusest hoida tekkinud kahju võimalikult väike.
4. Vt vastust 2

● Hetkel on olukord muidugi meie poolt väga segane, kuna töötajatel on jäänud eelnevast ajast TVL, mie ei ole sõlmitud TL. Samas on töötajate tunnid olnud väga stabiilsed ning Töötajad saavad ülekeskmise palka. Kas meede laieneb TVL peale ka või on tarvilik teha TL töötajatega ning kas see hetkel päästaks midagi? Loodan, et päästaks.

Täpsustan, et paraku kehb meede siiski ainult töölepingu aluselt töötavatele inimestele.


● Hetkel on info, et maksuhäire osas ei anta infot kolmandatele osapooltele. Mis aga juhtub tulevikus, kui olukord on stabiliseerinud?
Kas võib juhtuda, et juhul kui praegu on eevõel tekkinud hetkeks maksuvõlg ja praegu seda kolmandatele osapooltele ei näidata, siis tulevikus jookseb see ajalooliselt siiski kuidagi välja? Kuidas on see välistatud või lahendatud?

Kui meetme lõppedes on maksud tasutud, siis vahepealne võlgnevus ei tohiks makseajaloos kajastuda. Kahjuks ei oska öelda, kuidas EMTA selle tehniliselt lahendab. Julgustan teid otse nende poole pöörduma ariklient@emta.ee.

● 1) Isikud, kes on välismaalased ja kellel ei esine haigusnähte, on lubatud Eessse põhjendatud eritaotluse ja PPA poolt antud loa alusel. Kas püsiva töökoha ja ajuse elukoha olemasolu Eess on piisav alus eriloa saamiseks?

2) Kas eeltoodud isikutele kohaldatakse 14-päevast liikumisvabaduse piirangut pärast riigipiiri ületamist.

Toome näite ja väite, mille õigsust palume hinnata uue regulatsiooni valguses.

Võru linnas töötav lä rahvusest kodanik tohib ületada piiri eesmärgiga liikuda Eess asuvasse töökohta pärast eriloa saamist. Töölt tagasi koju elukohta Läs (pendelrände tähenduses) ei ole tal võimalik koheselt liikuda (kohaldub 14 päevane liikumispiirang).

3) Teine näide. Ukraina kodanik ja Eess töötamise tööluba ja töökohta omav isik soovib siseneda Eessse, sihtkohaks Võru linn (eevõtja kinnitus töötaja olulisuse kohta). Kas isikul on õigus siseneda Eessse töötamise eesmärgil PPAlt saadud eriloa alusel?

Vastava otsuse teeb PPA, 14-päevase karanininõue kehb.

● Meil on tavaks olnud vedada oma kaupa kord nädalas Soome. Praeguses olukorras on aga tekkinud küsimused, et kas meie firma kuulub ka rahvusvahelise kaubaveo eriklausli alla, et meie autojuht saaks korra nädalas viia kaupu Soome ilma pärast sõitu karanini jäämata? Kas oskate öelda, kas on kuskil eraldi välja toodud, millistele nõuetele peab vastama, et saaks Soome ja tagasi sõita ehk siis:

1. konkreetselt millise kauba vedu toimub ja millise mie?

2. milliste autodega võib sõita, kas väikebuss käib selle alla?

3. kuidas peab kaubavedu olema vormistatud?

Rahvusvaheline kaubavedu ei ole piiratud.

1. See kehb kõigi kaupade kohta, st rahvusvahelised kaubaveod ei ole piiratud (va probleemid Saksa-Poola piiril)
2. Jah, ka väikebuss.

3. Vormistamise osas vähemalt Ees poolelt lisanõudeid võrreldes tavapärasega kehtestatud ei ole, va kui juhil on haigusnähud, siis peab minema karanini. Haigusnähtudeta juhile karanininõue rahvusvaheliste vedude puhul ei keh.

● Kuidas ja millal hakkab toimima meediast läbi käinud 70% töötasu hüvitamine töötukassa reservidest?
Millised sektorid loetakse toetuskõlbulikuks?

Kas autosektor ja seda teenindav logiskasektor kuulub nende eevõtete alla?

Otsus on tehtud, et tuleb. Kehma hakkab ilmselt aprilli algusest. Toetust saab taotleda 2 kuu kohta kolmest (märts, aprill, mai). Sektoritele piiranguid seatud ei ole.


● Kas Meie töötajad peavad Läst Eessse saabudes jääma 14 päevaks koju?

Kas Lä poolele minev töötaja saab seal tööd jätkata? Kas Läst Ees katlamajale toorainet transporv autojuht peab piiri ületades samu garanini jääma või võib ta koormast vabanedes Lä poolele uue järele sõita?

Hetkeseisuga rahvusvaheliste kaubavedude korral karanininõuet ei ole. Kui on mierahvusvahelised kaubaveod, siis kehb piiri ületamisel mõlema poolselt 14 päevane karanininõue.

Töötan FIEna ja antud hetkel ei ole võimalik tööd teha. Peatasin enda tegevuse aga see tähendab ka seda, et sissetulekut ei ole.

Kas peaksin ennast töötuks võtma või on mingi variant ka FIEdele kuidas see aeg üle elada?

Otsustatud on, et füüsilisest isikust eevõtjatele viiakse sisse avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

● Kas kohvikud peaksid antud olukorras olema avatud?

Praegu valitsus piiranguid seadnud ei ole, va. alkoholi öise müügi osas. Seega on eevõtja enda otsus, kuidas antud olukorras tegutseda.

● Kuidas me saaks infot kas me kvalifitseerume riigi toetuseks? Sektori ega suuruse lõikes eevõtjatele piiranguid ei seata.

● Siit jääb arusaamatuks et kui pole palkka saanud maksta seoses talve toodete mie müümisega 3-4 kuud prakliselt ja nüüd peaksime sulgema kaupluse. Kuidas tagatakse vähemalt sotsiaal maksud kui pole sissetulekuid?

Kriisimeetmed on ellu kutsutud covid19 tõu rakendatud eriolukorrast tulenevate probleemide lahendamiseks. Kui puuduvad sissetulekud (või on need oluliselt vähenenud) palga (sh sotsiaalmaksu) maksmiseks, siis abi võib olla Töötukassa palga hüvitamise meetmest, kui olete sunnitud töötaja majandustegevuse mietoimumise tõu koju saatma. KredExi laenumeetmest on võimalik kaasata käibekapitali raske perioodi üle elamiseks, kui on lootust, et majandustegevus saab pärast kriisi jätkuda. Praegusel hetkel ei ole riigil kavas hüvitada eevõtjatele saamata jäänud tulusid ega rakendada maksepuhkust.

● Hei, vastavalt eileõhtustele uudistele on töötukassa poolne toetusmeede: "Hüvise saamiseks

peab tööandja vastama vähemalt kahele punkle kolmest ngimusest: eevõe käive peab olema langenud vähemalt 30 protsen võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda; töötajate palka on vähemalt 30 protsen langetatud." Küsimus: mille järgi selle 70% toetuse taotlustel neid 3 ngimust on plaanis arvestada? A'la, kas käibedekari käibe vähenemine? Sotsmaksu hulk palgavähenduse osas? Kuidas eevõe peaks tõendama 30% inimeste töö puudumist?

Käibe vähendamist saab tõendada igakuise käibemaksudeklaratsiooniga, palgakulud ja seotud sotsiaalmaksu peab eevõtja deklareerima ja selle põhjalt saab hinnata ka toimunud muutusi. Töötajate puudumise tõendamise kohta hetkel informatsioon puudub, meetme täpsemad nõuded (vorm hüvise taotlemiseks) on välja töötamisel.

● Hetkel on olukord selline, et mingi osa töötajatest on kodus haiguslehel (kergemate haigustega, kokkupuutes haigete inimestega), arsd aga on hakanud haigusleh lõpetama ning töötajaid tööle tagasi lubama, sest inimesed ei ole otseselt haiged (või piisavalt et neid koju jäa), covid19 tes ei tehta, kuna inimene ei kuulu riskirühma. Mida saame tööandjana teha, et inimesi kodus olema suunata? Kui meie ei soovi inimest tööle peaksime säilitama keskmise/ kokkuleppima puhkuses/ kokkuleppima töötasu vähendamise.. Millised muid lahendus oleks?


Töötaja haiguse hüvist hakatakse erandkorras maksma alates esimesest päevast. Samu hüvitatakse 70% töötaja preagusest palgast kui töötaja jääb koju. Täispalga tagamiseks peaks tööandja kompenseerima ülejäänud 30% või leppima kokku vähendatud töötasus sunnitud puhkuse perioodil.

● Eevõtetel on tekkinud olukord kus materjalide ja kulumaterjalide hinnad tõusevad ning tarnimine on häiritud. Sellega seoses meie riigihangete kohustuste täitmine on kulukam kui oli esialgselt arvestatud. Kas riik on valmis katma lisakulude maksumust?

See sõltub hankijast ja sõlmitud hankelepingust. Soovitame hankijaga läbi rääkida. Praegune olukord on riigi vaatest käsitletav vääramatu jõuna ning sel puhul rakenduvad vastavad säed lepingus.

● Kas riigiasutused jätkuvalt hoiavad oma hankepartnerite teenuste tellimusi avatuna ja kas neil on valmisolekut reservide piirides vajadusel mahtu ka suurendama? Küsimus on ajendatud, et meie riigiasutusest hankepartner on lisatööde tellimuse peatanud ning tänasega on käibelangus juba vahemikus 80-95%, mis mõjutab lisaks ka meie 30 alltöövõtjat.

See sõltub konkreetsest asutusest, st hankijast. Praeguses faasis teadaolevalt ühtset lähenemist riigis rakendatud ei ole


● Pööran Teile erikorras, sest ei leidnud mina tänapäevaks üthegi vastust minu murele ja küsimusele-kuidas praegu, eriolukorras, elada ja areneda väiksele firmale, kui töötab ta turismis, ja asub Narvas, Ida-Virumaal?

Jah, tões, Te isiklikult palju teete Ees rahvase jaoks, mina vaatasin täna press-konverentsi, ning mul oli võimalust näha oma silmadega, kui palju häid idee ja asju Te pakkusite isiklikult, aga kõik need oli eraisikute suhtes, s.h. 70% palgadotatsioon-võivad taotleda eevõtjad, oma töötajate palga ja töökohta säilitamiseks;

Aga mida teha mulle? Tööbir ale ei või ma tulla, sest olen väike eevõtja, firma on usaldusühing, tegeleb majutustega, mul on oma väike hostel Narvas.Minu abikaasa-samu-minu abistaja, ja

tema nimi on ka äriregistris...Minu poeg-sama lugu..See tähendab, et ei ole meil võimalust midagi kasutada Teie poolt tehtud ja vastuvõtnud mingit pakkumisi!

Noh, ja kuhu minna mulle ja minu perele? mida teha?sest ei ole tööd, ei ole tulu, järgmisest kuust algavad kasvada kommunaalvõlad.Mulle ei ole vaja laenu 50mln eurot suuruses, lihtsalt ma tahan elada oma linnas, töötada oma hostelis ja areneda oma äri, jääta oma töötajad, sest tulevikus-mina loodan- lõpetab kriisi ja normaalne elu käib kindlas.

Mina tahaksin paluda abi Teie poolt, härra minister, ja laiendada seda 70% palgadotatsiooni sellistele väiksele eevõtjatele töölepingu alusel, kes tegeleb turismis, sest me kannatame nii palju, meie äri ohus, me kaotame meie häid töötajad, abistage meid palun!

Jagan infot, sellest, mis meetmeid riik on otsustanud rakendada. 70% palgahüvist saab taotleda eevõtja töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Tingimused: hps://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvis

Vabariigi Valitsus on seoses kujunenud kriisiolukorraga heaks kiitnud mitmed leevendavad meetmed eevõtjatele.

1. Juhul kui tekib maksevõlgnevus riigile, ei küsi Ees Maksu- ja Tolliamet kuni kahe kuu maksuvõlgnevuste eest viivist (maksud ise tuleb siiski tasuda). Lisainfo maksudest: www.emta.ee/eriolukord

2. Eevõtjatele võimaldatakse KredExi abil laenu ja laenukäendusi käibevahendite tagamiseks. Lisainfo: hps://kredex.ee/et/koroona
3. Haigestunud töötaja haigushüvist hakatakse maksma esimesest päevast, välmaks haigena töötamist.

Tegu on esialgsete kriisimeetmetega. Täiendavad meetmed lisaks välja toodule on välja töötamisel.

Lähemalt saab meetmetest lugeda:

hps://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-toetab-eriolukorras-ees-tooinimesi-ja-majandust-vahe

malt-2-miljardi-euroga

Korduma kippuvatele küsimustele leiate vastused:

hps://www.mkm.ee/et/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviirusega-seoses

Samu on avatud kriisitelefon numbril 1247 ning jooksvaid küsimusi ja eepanekuid saab saata aadressile covid19@mkm.ee.

Veebis on avaldatud jooksvalt uuenev info eevõtjale, mida riik kriisiolukorras teeb:

hps://www.ees.ee/et/eriolukord/abiks-eevotjale-eriolukorras/

Kontaktid


Kohtla-Järve Linnavalitsus
Keskallee 19, Kohtla-Järve, 30395

Tel. 337 8500 
faks 337 8503 
linnavalitsus[a]kjlv.ee
Registrikood: 75001017
 

Avatud:
E., T., K., N.:
 kell 8.00-17.00
R.:  kell 8.00-15.45

 


Linnavalitsuse teenistujad

Linnavolikogu liikmed 

Tähtsad telefoninumbrid


Teede ja tänavate hooldus
OÜ N&V dispetšer
Tel. 336 6730 
Mob. 5189707 (ööpäevaringselt)

 

Tänavavalgustuse rikke telefon
Tel. 663 5788