16.09.20

Kohtla-Järve Linnavalitsuse teenistujate vastuvõtt alates 18. maist 2020. a

Kohtla-Järve Linnavalitsuses toimub elanike vastuvõtt ainult eelregistreerimisega telefoni või e-posti teel.
Linnapea Ljudmila  Jantšenko ja abilinnapea Deniss Veršinini vastuvõtule registreerimiseks palume eelnevalt helistada 337 8500.
Tasuta õigusnõustamise registreerimiseks palume helistada 337 8500.
Rahvastikuregistri vastuvõtule võib registreerida tel 337 8610.
Teiste teenistujate kontaktandmed on kätte saadavad Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel.

Vastuvõtule on lubatud erandkorras ainult neid isikud kes on end eelnevalt vastuvõtule registreerinud.  

LP. VASTSÜNDINU LAPSEVANEM!

Suveniir-kingituste väljaandmine lastele, kes on sündinud perioodil alates 01.11.2019. a. kuni 01.06.2020. a. toimub aadressil Keskallee 19 (linnavalitsuse hoone) ainult eelregistreerimisega telefoni teel 337 8520.
 

« Tagasi

Ministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes

Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt

 

Õppeaastat saab alustada kontaktõppega. Koolidel on oluline säilitada ja arendada dis-tantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Nakkusohu kasvades peavad haridusasutu-sed olema valmis õppetöö vormi muutmiseks.

Eesmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Töö korraldatakse vajadu - sel ümber eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid.

Praegune olukord lubab õppeaastat alustada traditsiooniliste avaaktustega, mille korraldamisel peab silmas pidama, et vähimagi haiguskahtluse korral tuleb püsida kodus. Järgida tuleb head kätehügieeni ning vähendada lähikontaktide hulka.

Sügiseti on tavapärane, et õppetööd alustatakse kordamisest ja õpilaste taseme selgitamisest.

Tänavu soovitame õpetajatel sellele erilist tähe-lepanu pöörata. Kevadine distantsõppe periood on meile palju õpetanud ning muutnud ka aru-saama õpikeskkonnast, õppimisest, õpetamisest ja oskustest. Väga olulisel kohal nii õpetajate kui õpilaste jaoks on aja planeerimine ning töö- ja puhkeaja tasakaalu leidmine.

Õppetöö kavandamine kontakt- ja distantsõppe üheaegsel toimimisel on tavapärasest ajamahu-kam. Oluline on mõelda, mida õpetada vahetult ning millega saab õpilane õpijuhiste toel iseseis-valt hakkama. Õpilased peavad olema informee-ritud, kus ja kuidas on õppematerjalid e-õppe-keskkondades kättesaadavad ning millised on eduka soorituse kriteeriumid.

Õpilase distantsõppele jäämine on lapsevanema, õpilase ja kooli ühine otsus. Distantsõppe luba-misel tuleb muuhulgas hinnata ka õpilase edasi - jõudmist, iseseisva õppimise võimekust ja pere tuge õppimise toetamisel.

Distantsõppel tuleb arvestada pikemate täht-aegadega, sest kõigil ei ole võimalik igal ajal arvutit kasutada. Distantsõppel on väga olulisel kohal võimalus saada vajadusel individuaalset nõustamist.

 



Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada

Haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, võttes arvesse, et või-malikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.–6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi.

Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest.

Riskide maandamisele mõeldes soovitame käsit-leda järgnevaid teemasid:

» distantsõppe korraldamine, sh osalise dis-tantsõppe korraldamine;

» õpetajate töökorralduse põhimõtted distant-sõppel ja osalisel distantsõppel;

» riskirühma kuuluvate õpetajate ja õpilaste tegevuse ümberkorraldamise võimalused;

» ruumide kasutus ja inimeste hajutamise võimalused;

» külaliste hoonesse lubamine;

» ürituste korraldamine, ekskursioonid ja õppekäigud;

» isikukaitsevahendite varumine ja kasutamine;

» lapsevanemate regulaarne informeerimine;

» koroonajuhtumi või -juhtumite tuvastamine koolis.

 

Kontaktide vähendamine on kriitilise tähtsusega

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.

Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja ka osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena. Samuti soovitame korral-dada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noore-matel kooliastmetel minna õue jms.

Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vane-mate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhi - kooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.

Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:

» elas samas majapidamises COVID-19 haigega;

» on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;

» on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasu-tatud salvrätti paljaste kätega);

» on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

 


Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust

Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovi-tame edasi lükata.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust.

Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb pärast kasutamist puhastada ja tuulutada.

Õppekäike ja ekskursioone soovitame korral-dada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontakt-sete ring.

Ennetusabinõud on üliolulised, isikukaitsevahendid tagab asutuse pidaja

Vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja. Viirusohu kasvamise korral tuleb võimaldada riskigruppi kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel õppida ja töö-tada võimalikult ohututes tingimustes, näiteks distantsilt.

Olulised on korralik kätepesu, toimiv ventilat-sioon, pindade puhastamine jt ennetusabinõud. Kaaluda võib käte desinfitseerimisvahendite paigaldamist klassidesse ja/või liikumisteedele, kuid sealjuures tuleb veenduda, et tagatud oleks kemikaaliohutus – st vahendeid kasutataks ees-märgipäraselt ja korrektselt.

Umbsed rahvarohked ruumid soodustavad vii-ruste levikut. Vajadusel tuleb ruume regulaarselt tuulutada.

Nakkus võib levida ka saastunud pindadelt, mis-tõttu on väga oluline ruumide ja pindade sage-dane märgpuhastus. Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimissoovitused: https://www.tervi-seamet.ee/et/COVID-19-trukised#JUHENDID.


Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. Viimastest omakorda veerand olid alla 5-aastased, kolmandik 5–11-aastased ja ülejäänud 12–18-aastased.

On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandu­ mine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. Täpse-malt saab lugeda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud riskihinnangust: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/ files/documents/COVID-19-schools-transmis-sion-August%202020.pdf.


 

Haigena tuleb jääda koju, COVID-19 kahtluse korral isolatsiooni

Hingamisteede haiguste sümptomite korral nagu köha, palavik, kraapimistunne kur-gus, üldine nõrkus- ja väsimustunne, peab jääma koju ning õppetöös osalemine tuleb korraldada distantsilt. Inimene, kes on olnud lähikontaktis COVID-19 haigestunuga, peab jääma 14 päevaks eneseisolatsiooni.

Kui klassis või õpperühmas on tuvastatud haigestumine,­ tuleb suunata haigestunuga kokku puutunud klassi/rühmakaaslased kaheks nädalaks distantsõppele. Kaaluda tuleb kogu klassi/rühma distantsõppele suunamise vajalik-kust. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.

Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Haridusasutusel on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga­ riigist tulnud õppija distants­ õppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiiran-gute kohta Eestisse saabujatele leiab Välis-ministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/ teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-euroopast-saabujatele.


Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase

14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumu-sega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Olulised tegevused, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides

Haigestunu peab teavitama asutuse juht-konda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestu-misest informeeritakse tema vanemaid.

Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades sel-leks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgi­ line mask, oluline on jälgida, et mask paigal­ datakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.


COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust.

Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.

Terviseameti regionaalosakond võtab õppe­ asutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diag-noosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jää-vad koju 14 päevaks. Sel perioodil saab korral-dada distantsõpet.

Isolatsioonis viibides on välistatud ka huviringi-des, kaubanduskeskustes jm viibimine.

Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilm - nemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga. Võimalusel piirata 14 päeva jooksul haigestunu klassi- või rühmakaaslaste ja õpetajate osalemist ühisüritustel.

 

Asutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja pidaja

Kui haridusasutuses on üle 10% õppija-tel tuvastatud COVID-19, kaalub Tervise­ amet asutuse sulgemise vajadust. Sulge-mine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt.

Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemis-suuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epide-mioloogilisest olukorrast.

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse" alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet.

Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asu-tuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajuti-sele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste tervise­ uuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist.

Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.


Vaimse tervise hoidmine vajab erilist tähelepanu

Oluline on märgata toe vajadust ning seda pakkuda nii õpilastele kui õpetajatele.

Koolimeeskonnas tuleb kokku leppida, kelle poole saab õpetaja toe leidmiseks pöörduda, samuti kelle poole saavad oma murega pöör-duda õpetaja ja lapsevanem, kui märkavad, et õpilane vajab abi.

Õpetajate toetamisel on kesksel kohal koolijuhi ja -pidaja korraldatud abi ja toetus: kovisioonid, supervisioonid, vajadusel majaväliste ekspertide kaasamine. Oluline on ka iseenda enesetunde ja tervisliku seisundi jälgimine, et õigel hetkel toe­ vajadusest märku anda.

Peaasi.ee portaali kaudu saab infot vaimse tervise kohta ning spetsialistidelt esmast tuge. 16–26-aastased noored saavad minna tasuta vaimse tervise alasele nõustamisele, mis toimub vajadusel videosilla vahendusel. Nõu ja abi saab küsida ka Rajaleidja nõuandetelefonil 735 0700.

Noorte teadlikkust vaimsest tervisest aitavad tõsta portaali Teeviit.ee koondatud materjalid.

Lapsi ja noori puudutavate murede korral on ööpäevaringselt abiks lasteabi telefon 116 111.

Õpetajatel tuleb ka distantsõppel pöörata tähe-lepanu õpilastega kontakti hoidmisele. Erilist tähelepanu vajavad riskioludes lapsed ja noored. Kõige olulisem on märgata ja reageerida, kui õpi-lase käitumine pole tavapärane. Koolipsühholoog saab õpetajaid eelnevalt juhendada, mida tähele panna ning millal pöörduda nõu ja abi saamiseks eksperdi poole.

Distantsõppe perioodil ei tohi unustada, et kiusamine leiab aset ka väljaspool koolihoonet ja virtuaalruumis. Õpetajatel ja lapsevanematel tasub jälgida virtuaalmaailmas toimuvat õpilaste vahelist suhtlust ning tuletada meelde viisakat suhtlusetiketti.

Süsteemse ennetus- ja teavitustöö tagamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium suuren-danud riigipoolset toetust organisatsioonidele, kes tegelevad koolikiusamise vähendamise ning ennetamisega, et tagada kõigile õpilastele turvaline koolitee, olenemata sellest, kas see toimub distantsilt või mitte. Oleme panustanud

Sotsiaalministeeriumi Vaimse tervise rohelise raamatu valmimisse ning loome täiendava Kiusamisvaba­ haridustee rohelise raamatu, et arendada turvalist koolikeskkonda.

Murede lahendamisel pakuvad abi Kiusamis-vaba haridustee koalitsiooni organisatsioonid ja programmid: https://www.hm.ee/et/tegevused/ alus-pohi-ja-keskharidus/kooliturvalisus

Soovitusi noortega koroonaviirusest rääkimiseks: https://www.hm.ee/et/uudised/10-soovitust-kuidas-raakida-noortega-koroonaviiruse-­ ohtlikkusest

Soovitusi lastega koroonaviirusest rääkimiseks: https://www.innove.ee/blogi/innove-rajaleidja-­ kuidas-raakida-lastega-koroonaviirusest/

 


Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koos-töös omavalitsusega optimaalseima lahen-duse. Mistahes haigusnähtudega inimest ei lubata hoonesse.

Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega lapsi ja vanemaid lasteasutusse mitte lubada.

Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste­ tuvastamisel olla tähelepanelik.

Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada laste­ aedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

 

Noorsootööasutuste töökorralduse üle otsustab pidaja

Noorsootööasutuste (sh avatud noorte­ keskuste, huvikoolide, huviringide, noorte­ laagrite ja malevate) töökorralduse üle otsustab pidaja, kes informeerib kujune-nud olukorrast kohalikku omavalitsust kui noorsootöö­ korraldajat vallas või linnas.

Oluline on tagada noorsootöö teenuste järje­ pidevus ning toetada noortevaldkonna töötajaid, et nemad saaksid omakorda pakkuda tuge neile noortele, kes seda kõige enam vajavad.

Noorsootööasutuste tegevus viiruse leviku tõkestamiseks lähtub samadest põhimõtetest nagu haridusasutuste puhul ning asutuste täielik sulgemine jääb viimaseks abinõuks. Esmased

abinõud on hügieenireeglite järgimine ja hajuta-mine. Vajadusel korraldatakse töö ümber eel-kõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. Juhul, kui noorsootöö asutuste ruumid otsustatakse sulgeda, on oluline jätkata noorsootöö tegevustega, kasutades sel-leks nutika noorsootöö võimalusi.

Tegevuste elluviimisel on võimalik saada tuge Haridus- ja Noorteametilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt partneritelt noortevaldkonnas.

Kevadise eriolukorra tõttu toimuvad sügisel soovijatele gümnaasiumi riigieksamid

 


Kevadise eriolukorra tõttu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatused võimaldavad tänavu sügisel soovijatel teha riigieksamite lisaeksameid

Samuti võib eriolukorrast tingitud muudatuse tõttu valitsus algaval õppeaastal muuta gümnaa-siumi lõpetamiseks nõutud õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohustust ja rahvus­ vaheliste keeleeksamite korraldust.


Ligi sajas Eesti koolis uuritakse kevadise eriolukorra mõju õppeprotsessile

Ministeerium on tellinud Tallinna Ülikoolilt uuringu, mille eesmärk on analüüsida Eesti koolide, õpetajate, õpilaste ja lapsevane-mate toimetulekut distantsõppega COVID-19 ­kriisist põhjustatud eriolukorra ajal.

Uuringus vaadatakse nii erivajadustega õppijate osalemise kogemust, digitaalsete seadmete kättesaadavust õppetöö läbiviimisel kui ka ana-lüüsitakse muutusi juhtimise, õppe ja hindamise praktikates. Arvesse võetakse ka vanemate rolli distantsõppe läbiviimisel ning selgitatakse välja, kuidas õpilaste õppimine eriolukorras vanemate koormust mõjutas.

Andmed koguti mais-juunis veebipõhiste küsit-lustega, mis saadeti valimisse sattunud koolide õpilastele, nende vanematele, õpetajatele ja juht-konna liikmetele. Uuringus osales üle saja üld-haridus- ja kutsekooli ning oma panuse andsid rohkem kui 8000 vastajat.

 

Riik on algatanud rea COVID-19 pandeemiaga seotud päevakajalisi uuringuid

Teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõist-miseks ja selle mõju leevendamiseks on hädavajalik. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.

Riigieelarvest on rahastatud COVID-19 seire­ uuringu läbiviimist 1,6 miljoni euroga ja reovee analüüsil põhineva eelhoiatuse seiresüsteemi loomist 0,86 miljoni euroga. Mõlema algatuse elluviija on Tartu Ülikool. Samuti on riigieelarvest rahastatud Tartu Ülikooli bioohutuse tuumik­ labori käivitamist 1,5 miljoni euroga.

Riigieelarvest eraldati lisaks 2,1 miljonit eurot avatud taotlusvooru läbiviimiseks, mille raames antakse välja sihtgrante koroonaviirusega seo-tud probleemide lahendamiseks. Lisaks sellele suunati koroonauuringuteks teistest tegevustest ümber ligikaudu 4 miljonit eurot struktuuri­ vahendeid. Kriisi lahendamiseks on pakkunud ideid nii teadus- ja arendusasutused kui ka ministeeriumid.


Valmib koroonaäpp

20. augustist saavad kõik soovijad enda tele-foni alla laadida koroonaäpi "Hoia", mis on üks täiendav tõhus vahend selleks, et võimalikke nakkuslikke kontakte vähendada ja viiruse levikut pidurdada.

Äpp hoiatab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem COVID-19 positiivse proovi andnud inimesele tema nakkusohtlikul ajal lähemal kui 2 meetrit kauem kui 15 minutit.

Täpsemat infot leiab veebilehelt www.hoia.me.


Kutsehariduse praktikat võib korraldada reegleid järgides

Kutseõppeasutuste praktika ja praktiline töö ei ole asendatav iseseisva koduse tööga. Kui praktikat on võimalik sooritada, siis tuleks seda teha.

Praktika ja praktiline töö peavad olema juhenda - tud ja tagasisidestatud ning toimuma turvalises keskkonnas.

Kui ettevõttes praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööüles-annete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda. Praktika peatamine ning võimalikud alternatiivid
 


Kontaktid


Kohtla-Järve Linnavalitsus
Keskallee 19, Kohtla-Järve, 30395

Tel. 337 8500 
faks 337 8503 
linnavalitsus[a]kjlv.ee
Registrikood: 75001017
 

Avatud:
E., T., K., N.:
 kell 8.00-17.00
R.:  kell 8.00-15.45

 


Linnavalitsuse teenistujad

Linnavolikogu liikmed 

Tähtsad telefoninumbrid


Teede ja tänavate hooldus
OÜ N&V dispetšer
Tel. 336 6730 
Mob. 5189707 (ööpäevaringselt)

 

Tänavavalgustuse rikke telefon
Tel. 663 5788