Biolagunevate jäätmete sorteerimine


Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda eraldi teistest jäätmeliikidest!

Kõikides korterelamutes, kus puudub kompostimise võimalus, tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid koguda eraldi jäätmemahutisse ja üle anda jäätmevedajale. Biolagunevate köögi-ja sööklajäätmete mahutisse võib koguda väheses mahus aia- ja haljastujäätmed (nt aias kogutud puuviljad või  taimsed jäätmed).  Üksikelamutes, paariselamutes ja korterelamutes, kus kompostimise võimalus on olemas, võib biolagunevaid jäätmeid kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistu piires või üle anda jäätmevedajale. Majutuskohtades, toiduainetega kauplevates kohtades, toitlustusasutustes ja muudel mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus sellised jäätmed tekivad, tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid koguda eraldi jäätmemahutitesse ja üle anda jäätmevedajale.

Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda kas Kohtla-Järve linna  jäätmevedaja ehk OÜ EKOVIR või muu ettevõte poole, kes rendib või müüb konteinereid. Pärast igat tühjendamiskorda jäätmevedaja paigaldab konteineri biolagunevast materjalist vooderduskoti määrdumise vältimiseks.

Miks on vaja biojäätmed ringlusse võtta?

  • Biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Nõnda hoiame toitained ringluses ja kasutame vähem mineraalväetisi. Tore on ka mõelda, et rohelise bussi kütuseks on sinu kartulikoor. Nõnda liigume ringmajanduse poole!
  • Anaeroobses prügilas tekib biojäätmetest prügilagaas, mis rikub meie kliimat. Prügilad on kasvuhoonegaaside tekitajatest Euroopas lausa neljandal kohal. Seetõttu pole biojäätmete viskamine segaolmejäätmetesse enam lubatud!
  • Kui kogume biojäätmed eraldi, on teiste jäätmete kvaliteet kõrge. Pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks ja kõik kogutu saab minna ringlusse. Ükski inimene ei pea kokku kallatud sodi hiljem üle sortima! 

Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:

  • Riknenud toit ja toidujäätmed
  • Tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
  • Liha- ja kalajäätmed, kalaluud
  • Muna- ja pähklikoored
  • Pabermassist munarestid
  • Majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid
  • Kohvipaks
  • Lõikelilled, ilma potita toataimed

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:

  • Tavalised kilekotid, toidupakendid
  • Kassiliiv, tuhk, suitsukonid
  • Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
  • Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
  • Küpsetuspaber
  • Vanad ravimid
  • Mähkmed, hügieenisidemed
  • Tolmuimejakotid
  • Kunstlilled, küünlad Lille- ja salatipotid

Biolagunevate jäätmete konteinerisse, mis on vooderdatud biolaguneva kottiga tuleks jäätmed panna lahtiselt, paberkotiga või spetsiaalse biolaguneva kotiga (tavaline plastist juurviljakott või muu kilekott ei ole biolagunev kott).

Biolagunevate jäätmete liigiti kogumisel väheneb oluliselt segaolmejäätmete hulk. Seega on võimalik valida väiksem konteiner või harvem tühjendussagedus, mis omakorda tähendab väiksemaid kulutusi segaolmejäätmetele.

Üksikelamutes, paariselamutes ja korterelamutes, kus kompostimise võimalus on olemas, võib biolagunevaid jäätmeid kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistu piires.

  • Tähtis on meeles pidada, et toidujäätmeid tuleb kompostida kinnises kompostris või biolagunevate jäätmete mahutis mille saate rentida või osta OÜ EKOVIR või mõne teise ettevõtte käest.
  • Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. 
  • Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

Kompostimise kõige tähtsamad põhimõtted

Kompostimine toimib, kui kombineerida süsinikurikast (kuiv/pruun) ja lämmastikurikast (niiske/roheline) materjali. Kompostida on võimalik peaaegu kõike, mis bioloogiliselt laguneb, kuid toorainet on mõistlik kompostrisse lisada väikeste kogustena, erinevaid materjale vaheldumisi. Komposteri täis mädanenud õunu on liialt ühetaoline, liialt niiske ja liialt tihke. Kombineeri neid julgelt muude jäätmetega.

Süsniku ja lämastiku suhe 

Mida komposti panna?

Süsinikurikas tooraine KUIV / pruun

  • Langenud puulehed
  • Ajalehed
  • Munakoored
  • Kiuline puitunud materjal
  • Oksaraod (peenestatud)
  • Majapidamispaber
  • Papist munakarbid

Lämmastikurikas tooraine MÄRG / roheline

  • Puu- ja köögiviljajäägid
  • Kohvipuru (lubatud on filterpaber, kuid mitte kohvikapslid)
  • Roheliste taimede lõiked
  • Muruniitmed
  • Närtsinud lilled

Mida mitte komposti panna?

Kompostrisse ära pane mittelagunevaid materjale, nt plasti, klaasi, kummi, suitsukonisid ja kemikaale. Ka biolagunevad nõud pole sobivad koduseks kompostimiseks. Ära lisa asju, mis ei toeta bioloogilist lagunemist või mis seda segavad, nt tuhka, konte, tolmuimeja kotte, immutatud või värvitud puitu. Konte ning piima- ja lihatooteid, rasva ja nahka ei tasu kompostrisse panna, kuna võivad ligi meelitada loomi, linde ja närilisi. Peale selle lähevad nad ka haisema ning lagunevad liiga kaua. Need oleks õige anda jäätmekäitlejale eraldi, sest nad lagunevad tingimusel, et on eelnevalt purustatud, kompost on väga korralikult rajatud ning pidevalt õhustatud, mida on võimalik tagada vaid tööstusliku kompostimise käigus. Ära pane kompostrisse lemmikloomade väljaheited, mis võivad sisaldada parasiite ning kodukompostis alati ei hävi.