Kohtla-Järve linna erinevates gruppides Facebookis algas paar päeva tagasi segane arutelu sotsiaalmeedia kasutajate vahel, mille keskmes on väidetav õpetajate massiline lahkumine Tammiku põhikoolist Ahtme, Tammiku ja Maleva põhikoolide liitmise tagajärjel. Tegelik olukord on aga selline, et tekitatud paanika on üle paisutatud, ja kurvaks teeb ka see, et hakkasid levima kuulujutud, mida ei tasu uskuda. Selle asemel tuleks keskenduda faktidele ja informatsiooni algupärasust kriitiliselt hinnata.

Tammiku põhikoolis on hetkel vakantsed 6–8 õpetaja ametikohta. Nende ametikohtade täitmiseks olid välja kuulutatud avalikud konkursid, mis kestavad siiamaani. Massilist õpetajate lahkumist (umbes 13 inimest), mida arutatakse sotsiaalmeedias, ei ole. Samuti ootab Tammiku põhikool tagasisidet paarilt õpetajalt, kas nad jätkavad tööd selles koolis või otsustavad võtta vastu uue väljakutse. Nendel on võimalus jätkata sama tööd samas kohas. Arvestama peame muidugi ka avatud tööturu tingimustega, kuid loodame, et need õpetajad jäävad Tammiku põhikooli. Lisaks kvalifikatsiooninõuetele on ka muid põhjusi, miks töötajad soovivad töökohta vahetada, sh inimsuhted, tõekspidamised, perekondlikud asjad, isiklikud põhjused jne. Alati on nukker, kui töötaja lahkub organisatsioonist, kuid vaatamata sellele on tegu loomuliku tööprotsessiga.

Riiklik haridusreform, mis paratamatult puudutab ka Kohtla-Järve haridusasutusi, seab meile kindlad kohustused, mida peame täitma olenevalt nendega mitte nõustuvate inimeste pürgimustest. Kõik kooliõpetajad peavad oskama eesti keelt C1- või vähemalt B2-tasemel. Kooliõpetajatega, kelle eesti keele oskus ei vastanud keelenõuetele, tuli kahjuks lõpetada töösuhe. Antud juhul oli tegemist kohustusega, mitte võimalusega pakkuda alternatiivi. Meie soov oli loomulikult alternatiivse lahenduse otsimine, et lihvida riikliku reformi kõige teravamaid nurki kohalikul tasandil, aga me seda paraku teha ei saanud. Meil on väga kahju õpetajatest, kes kaotasid puuduliku keeleoskuse tõttu töö, kuna keel on ainult üks vahendeid, mis tegelikult ei tähenda, et õpetajate kvalifikatsioon oma õppeaines on ebapiisav. Paljudel neist on selja taga 20–30 aastat pedagoogilist kogemust, mis on väga väärtuslik intellektuaalne kapital. Samas peame meeles pidama, et meie ühine eesmärk on kaasaegse ja kvaliteetse hariduse tagamine kõikides koolides, kus eesti keele oskus väga heal tasemel on hädavajalik.

Oluline on arvestada, et praegu on haridusmaastikul väga turbulentsed ajad, mis panevad selles valdkonnas tegutsevate inimeste närvid tõsiselt proovile. Üritame sellesse suhtuda inimlikult ja kannatlikult. Mõned otsused, mis riikliku reformi tõttu võivad olla valusad, aga möödapääsmatud. Selles olukorras tuleb teha kohustuslikke otsuseid ja kohaneda. Kohanevad nii need, keda valusad otsused otseselt puudutavad, kui ka need, kes peavad neid otsuseid raske südamega tegema.

 

Alevtina Jermakova

Kohtla-Järve linnavalitsuse haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea