Integratsioon ehk lõimumine on ajalooliselt olnud üks olulisemaid aspekte Kohtla-Järve linna sotsiaalses elus – võib liialdamata väita, et tegemist on meie kohaliku kogukonna eksisteerimise alussambaga. Vaatamata sellele, et Eesti on väike riik, iseloomustab meid erinevate rahvuste, keelte ja kultuuride mitmekesisus, mis üheskoos rikastavad kogu meie kogukonda. Oluline on ka see, et ka väikses riigis on väga palju piirkondlikke iseärasusi, eriti sotsiaalses sfääris – mis on inimeste kaasamise, sh läbi erinevate rahvuskultuuriseltside, ja sotsiaalprogrammide ja -projektide hõlmatuse mõttes üks põhjalikumaid tegevusalasid.

Kohtla-Järve linna võib pidada üheks Eesti suuremaks integratsioonikeskuseks – siin elavad eestlased, venelased, ukrainlased, soomlased, lätlased, tatarlased, valgevenelased ja paljude teiste rahvuste esindajad. Kõik need inimesed on meie inimesed ja meie väärtused ja väärtuste kandjad. Lõimumine ei ole protsess, kus "üks kohaneb" ja "teine vaatab kõrvalt". See on vastastikune liikumine. Ning see, et algatus tuleb just kohalikult tasandilt, rõhutab üht olulist tõsiasja: just linn ja kogukonnad on esimesed kokkupuutepunktid, kus kujuneb ühtsuse vaim. Kohtla-Järve linna jaoks ei ole see üksik samm, vaid osa järjepidevast liikumisest kokkuhoidva ja toetava keskkonna suunas.

Linna sotsiaalse elu arengus toimus hiljuti suur muutus – alustas tegevust Kohtla-Järve Lõimumisklubi, mis on osa projektist „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel", mida viiakse ellu koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning rahastatakse ESF+ ja riikliku kaasfinantseeringu toel. Lõimumisklubi eesmärk on toetada kultuuridevahelist suhtlust ning pakkuda võimalust eesti keele praktiseerimiseks sõbralikus ja toetavas õhkkonnas, kus saab tutvuda ka teiste osalejatega. See projekt on laiahaardeline ja selle raames hakkavad lisaks infopäevadele, interaktiivsetele keeletundidele ja koolitustele toimuma ka õppereisid ja väljasõidud üle Eesti, koostööd tihendavad ümarlauad ning töötoad. Fookuses on inimeste vaheline suhtlus ning eesti keele õpe ja eesti kultuuriruumi tundmaõppimine.

Eduka integreerimisprotsessi tunnused on nii oma emakeele ja sünnimaa kultuuriga arvestamine kui ka eesti keele ja kultuuri austamine. Selleks, et uues kohas kiiremini assimileeruda, tuleb võimalikult palju pühenduda just kohaliku keele ja kultuuri omandamisele ning samal ajal mäletada ka oma juuri. Alles siis saab saavutada nähtava tulemuse ning vältida või leevendada identiteedi kriisi, mis võib üsna sageli lõimumisprotsessi läbivate inimeste seas pead tõsta. Integratsiooni keskmes on inimesed ja inimlikkus. Inimlikkuse aluseks on empaatia ja tolerantsus. Kui neid aspekte õpitakse igal tasandil austama, siis ei teki enam kellelgi kunagi vajadust seletada termini „lõimumine" tähendust. Olgu see ambitsioonikas eesmärk ja meie kõigi lootusekiir.

 

Evelyn Danilov

sotsiaalvaldkonna abilinnapea